Joanne pidi aastakümneid taluma õudusunenägusid ja mälupilte hetkedest, kui täna juba 46aastane Lee Hodgins teda aastaid tagasi ahistas ja lõpuks ka vägistas.

"Sa hävitad oma perekonna."

Joanne oli kõigest 11aastane, kui ta hakkas veetma nädalavahetustel aega pubis, kus tema onu teda kummitusjuttudega meelelahutas. “Kui mu tädi küsis mult, kas ma tahaksin veeta nädalavahetused nende juures ja aidata ülemisi korruseid koristada, mille eest ta mulle kümneka maksaks, ei suutnud ma oma õnne uskuda,” meenutas naine.

Ühel õhtul, kui ta oli elutoas asuval diivanvoodil unne suikunud, ärkas ta üles hetkel, kui Lee oli ruumi sisenenud. Enne, kui tüdruk jõudis üldse reageerida, heitis temast seitse aastat vanem noormees endalt t-särgi seljast ja hüppas voodisse. "Ta haises alkoholi järele ja alguses mõtlesin, et ta eksis voodiga. Aga siis tõmbas ta oma aluspüksid alla ja ronis mulle otsa. Ma olin liiga šokeeritud, et karjuda või end liigutada, kui ta end mu jalgade vastu hõõrus. Peale seda koristas ta tõestusmaterjali ära ja enne, kui toast lahkus, vaatas mind külma pilguga, hoiatades, et kui ma sellest kellelegi räägin, siis riskin oma pere lõhkumisega. Lebasin seal pimeduses, šokis. Ma olin kõigest 11aastane ja kuigi ma olin naiivne, siis teadsin, et see, mida ta just tegi, oli vale. Ma tahtsin nii väga sellest oma emale rääkida, kui ta mulle järgmisel päeval järele tuli, aga Lee ähvardavate sõnade tõttu vaikisin."

See hirmus õhtu rikkus ära kogu Joanne'i lapsepõlve. Ta elas pidevas hirmus, et äkki ilmub Lee jälle kuskilt välja ja ründab teda. "Ma olin justkui lõksus. Mu ema ja tädi olid väga lähedased ja kui ma enam pubis ei käinud, siis mu ema uuris ja küsis selle kohta küsimusi, mistõttu teesklesin, et kõik on hästi," selgitas naine ja muidugi pidi ta selle tõestamiseks tädile taas külla minema.

Ühel hetkel Lee tuli taas ja sel korral Joanne isegi kuulis ta samme, kui mees trepist üles tuli. "Ta avas ukse ja hiilis mu tuppa ning tegi taaskord sama asja. Ta tegi seda ka järgnevatel kuudel, mistõttu tundsin end räpasena ja mul oli piinlik. Ma ei rääkinud sellest kellelegi, aga leidsin järjest enam vabandusi, miks mitte sinna minna."

Joanne läks tädile külla alles mõne nädala pärast, kui Leest polnud mõnda aega midagi kuulda olnud. Aga see oli suur viga. "Ta tuli mu tuppa ja järgmisena tundsin juba, kuidas ta minust kinni haaras, mu aluspüksid kõrvale tõmbas ja mu vägistas," meenutas Joanne unustamatut hetke. "See valu oli nii intensiivne, et mõtlesin, et suren. Aga Lee oli purjus ega hoolinud. Kui ta lõpetas, kordas ta veel üle, et kui ma sellest kellelegi räägin, siis hävitan oma perekonna."

Joanne nuttis kogu ülejäänud öö patja ja hommikul lasi verise pesu tualettpotist alla, et keegi seda ei avastaks.

Pea 30 aastat hiljem

Aastaid hiljem, kui Joanne otsustas mehe kohtusse kaevata, siis viimane oma süüd ei tunnistanud ja väitis, et oli tol ajal hoopis välismaal, aga Joanne ei andnud alla ning kogus kokku fotod, mis sel ajal perekonnast olid tehtud, ja muu tõestusmaterjali selle kohta, et Hodgins on tõepoolest lubamatud teod toime pannud. Käesoleva aasta märtsis saadetigi Hodgins 11 aastaks vangi.

Joanne otsustas juhtunust ka avalikkusele rääkida, sest loodab seeläbi, et ka teised vägistamise ohvrid võtavad kasvõi aastaid hiljem julguse kokku ja ründajad saavad oma teenitud karistuse. “Mu minevik kummitas mind aastaid. Mu sugulane on koletis ja ta röövis mult mu lapsepõlve,” möönas Joanne.