Olin abielus üle 30 aasta ja suurem osa sellest kooselust oli totaalne piin. Kui naisega kohtusin, polnud mul aimugi, et temast saab ühel hetkel nii torisev ja mind alati kritiseeriv inimene, aga paraku aastatega ta selliseks muutus. Mida iganes ma ka ei teinud, tema jaoks polnud see kunagi piisav.

Ühel hetkel hakkas ta mind tagatippu enda petmises süüdistama. Rääkis sellest meie teismelistele tütardele ja levitas ka minu õdedele-vanematele. Kord võttis ta isegi tütre kaasa ja nad jälitasid mind autoga, et näha, kas lähen ikka armukese juurde. Aga ausalt: mul polnud siis armukeseks aegagi. Töö ja sport võttis kogu mu aja ning muidugi ka perekond.

Mu endine naine suutis rikkuda ära kõik mu sünnipäevad, jõulud ja muud tähtpäevad. Kui reisidel käisime, pidi kõik ikka tema soovide järgi käima ja kui mina tahtsin uusi kohti avastada, siis tema šopata. Neid erimeelsusi oli meie elus teisigi.

Siit mulle ka õppetund: naine, kellega sa 20ndates leivad ühte kappi paned ja lapsed saad, ei pruugi olla sama inimene ka 40ndates. Mina isegi ei olnud sama inimene. Inimene areneb pidevalt ja kui arenete kaasaga eri suundades, siis tuleb ühel hetkel aru saada, et koos ei saa enam edasi minna.

Nii mina kui mu naine teadsime, et meie abielu kestis aastakümneid vaid seetõttu, et ma olin selle ajal loonud väga eduka ettevõtte ning meie pere varalist seisu hüppeliselt tõstnud. Ma lihtsalt ei olnud nooremana veel valmis seda kõike pooleks jagama.

Olin rumal! Ma oleks pidanud seda tegema kohe, mitte laskma oma varal veel kasvada, aga mis seal ikka. Nüüd, hilistes 50ndates sain ma tõesti aru, et ma ei saa ju elu lõpuni temaga koos olla. Tema ise peaks ka tahtma oma elult rohkem.

Ja nii otsustasingi, et lahutame. Ta sai poole minu varast ja kui ta ilusti majandab, ei pea ta elus enam mitte kunagi tööl käima. Mina sain oma vabaduse ja võimaluse uuesti alustada, mida ma ka teinud olen. Mu elus on uus naine, ma ei unista temaga abiellumisest, aga me naudime elu üheskoos, reisime ja tahame samu asju.

Kui sa veel kahtled, siis ausalt — elu on elamiseks!