Unenägudest nii ja teisiti
Mõned inimesed väidavad, et nemad ei näe unenägusid, mõned ütlevad, et näevad, aga ei mäleta ärgates aisamatki. On neid, kelle unenäod on must-valged ja neid, kes vaatavad igal ööl lausa 3D-filmi.
Minu unenäod on eranditult värvilised ja tavaliselt ma ikka ärgates mäletan, millised seiklused ööund täitsid.
Minu jaoks on olemas erinevad unenäod. Ühed on sellised lühifilmid, neid jõuab ühe ööga vaadata mitu ja nad ei ole üksteisega absoluutselt seotud.
Teised on konkreetse alguse ja lõpuga, millede keskel tahaks vahel vägisi ärgata või siis vastupidi, ärgates jääb lõpp nägemata.
Siis on olemas korduvad unenäod. Need jäävad sulle meelde ja mingi perioodi möödudes näed seda und jälle ja iga kord täpselt ühtmoodi. Ei midagi uut ega huvitavat. Põhjust, miks selline uni kordub, ei suuda ka välja mõelda.
Kõige erilisemad on need unenäod, mis jäävad painama. Olete märganud, et vahel hommikul ärgates olete te täielikult unenäo meelevallas. Sealt tuleb kaasa tuju terveks alanud päevaks ja mõte on ikka öösel nähtus kinni ja ei saa vabaks. Mõtled ja analüüsid, miks just nii ja miks keegi midagi ütles või just nii käitus nagu ta seda tegi. Kohutav!
Vahel ilmub unenägudesse mõni inimene, keda pole aastaid näinud, mõnikord ei tuleks see inimene enam meeldegi ja siis korraga sisustab su ööaega! Mina olen mõnele sellisele vanale tuttavale seetõttu isegi helistanud. No millest on sellised asjad tingitud?
Unenäod on ju tegelikult täiesti eraldi teadus, pean häbiga tunnistama, et ma olen nende uurimisega suhteliselt vähe kokkupuutunud ja sel alal üsna võhik. Mul on teatud ennustavad unenäod, mida ma oskan seletada ja millest üht-teist väljalugeda, aga ülejäänud on tume maa.
Mul on üks tuttav, kes räägib, et tema unenäod on hullult väsitavad. Enamik aja ööst ta põgeneb, kihutab eest, jookseb, võitleb ja ärkab siis hommikul üleni higisena. Just nagu oleks kõike seda reaalselt läbielanud.
Ühe sõbranna jutu järgi elab tema mees oma unenägudesse nii sisse, et hüppab vahel keset und voodist välja, põhjuseks unes sooritatud vettehüpe või siis tsiklilt kukkumine. Muuseas, too meesterahvas on seetõttu ühel korral isegi arstiabi vajanud. Hüppas unes hobuse seljast sellise hooga, et teda suutis peatada vaid magamistoa sein. Tulemuseks luumurd. Vot on uni!
Unenäod peegeldavad minu arvates väga hästi inimese elus toimuvat. Kui on ikka pingeline aeg, on uned rahutumad ja kui inimene elab rahulikku, õnnelikku iseenesega sõbrasuhtes olevat elu, ei ole ka tema ööuni hirmuäratav. Ma ei ole kunagi mõelnud, kas ma unes lõhna tunnen või ei, aga kellegi eest ma öösiti ära ei jookse ja kedagi ma ise ründama ei kipu. Järelikult on mul vedanud!
Kuidas mööduvad teie ööd?
