Vana ja õnnelik

Eks ole — neid kahte sõna ei panda paare otsides tavaliselt kokku. Pigem ikka pannakse paariliseks kole või haige või veel midagi taolist. Kuid kui järele mõelda, siis …

Psühholoogid ütlevad nüüd, et vananedes muutuvad inimesed õnnelikumaks — nad oskavad paremini kontrollida oma emotsioone ega lase endale kergesti ligi “asju”, mis neid õnnetuks teevad. Erandiks on eelkõige need vanurid, kellel mõni raske füüsiline või vaimne haigus, nagu dementsus vm.

Dr Laura Carstensen, Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessor ja Pikaealisuse Keskuse direktor:

“Eluea pikkus muutub seetõttu, et inimesed muudavad oma elamise viisi.”
See, kuidas me oma tervemana elatud täiskasvanuiga pikendame, sõltub meist enestest, selgitab ta. Dr Carstensen ütles Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni aastaüritusel, et aastaks 2050 on maailmas kaks korda rohkem üle 65aastaseid kui praegu. Kõige kiiremini kasvab aga üle 85aastaste hulk.

Ole aktiivne, vaata endasse, kogu kogemusi

•  Kujutage enesele ette oma elu 100aastasena – mida tähendab teile siis õnnelik elu, tervis ja elusolemine ise?
• Muutke oma igapäevast elu nii, et see, millest unistate, võimalikuks osutuks. Mida peaksite muutma oma suhetes, muus sotsiaalses elus, söögis, füüsilises aktiivsuses?
• Ärge pange kogu oma jõudu lastesse, töösse, sugulastesse – vaadake ringi, koguge kogemusi ja emotsioone ka mujalt.

Susan Turk Charles California ülikoolist toetab täielikult Carstenseni mõtteid. Mõlemad peavad vaimse tervise jaoks äärmiselt oluliseks tihedaid sotsiaalseid suhteid. Vanadel tundub olevat eeldusi edukamalt kaitsta end negatiivsete emotsioonide eest. Neil on rohkem aega näha teise inimese sisse, mõista paremini nende kavatsusi ja eesmärke — ja vältida seetõttu suuremaid konflikt- ja stressisituatsioone.

Sageli arvatakse, et vanurid on kehvema arusaamisvõimega kui noored täiskasvanud näiteks seepärast, et nende mõistus töötab aeglasemalt. Mitmed uuringud on aga näidanud, et häda pole mõistuses — pigem hoopis kuulmisvõime languses! Et just kehvem kuulmine pidurdab suuliselt edastatud infost arusaamist.

Carstenseni sõnul saab õnnelikule vanadusele aluse panna juba väga noores eas. Tervise hoidmise vajadusest teame me kõik. Carstensen ütleb aga, et ka väikesed erinevused hariduses mõjutavad oluliselt eluiga. Üks lisaaasta haridust lisab elueale rohkem kui aasta.
Ta soovitab noorematel enda jaoks selgeks mõelda, mis tähendab nende jaoks vananemine.