Tegelikult olin esimese hamba lõikumist avastades ikka üpris üllatunud ja kuidagi rõõmus ning õnnelik! Suurest ärevusest teavitasin sellest uudisest kohe ka teisi tittedega sõbrannasid, et “meil ka nüüd hambad!” Soovisid meile palju õnne ja uurisid, et kuidas siis ka tulid, valuga või ilma? Algul kui laps hakkas rohkem ilastama, siis kiikasin ta suhu ikka üsna tihedalt, aga kuna mingeid muutusi ei olnud, siis jäi asi tahaplaanile. Nädal tagasi märkasin, et igemed ei ole enam nii lainelised, aga mingit paistetust vms ma ka ei täheldanud — järelikult hambaid veel ei tule! Isadepäeva hommikul nägin, et alumistel igemetel oleks justkui kaks valget täppi, aga sõbrants mattis mu lootused juba eos, sest tema poisil olid sellised laigud mitu kuud, enne kui hambad tulid. Aga meil läks teisiti, sest juba järgmine hommik oli üks hammas lõikunud ja õhtuks juba teine! Päev enne seda ta päeval eriti ei maganud, aga jonnipunn ta ka polnud. Öösel ärkas küll tavalisest veits rohkem üles, aga mina arvasin, et gaasid kimbutavad, sest ta justkui ähkis ja puhkis läbi une. Saigi ta siis nats gaasitõrjerohtu ja kuna pea kõik tittede hädad aetakse hammaste tuleku süüks, siis ka profülaktika mõttes panin talle Calgel`i igemetele. Ei tea kumb siis aitas, aga magus uni oli igatahes garanteeritud pea kella kümneni. Ausalt öeldes ega ma ei lootnud nii kergelt pääseda ja seepärast oli igasugu geele igaks hädajuhtumiks koju varutud. Ühel väiksel sõbral kimbutas hambahaldjas teda neli kuud vahelduva eduga, enne kui esimesed hambad lõpuks 8kuuselt lõikusid. Teisel tulid esimesed hambad märkamatult juba kahekuuselt ning neljakuuselt oli tal neid juba 8! Seega on meie juhtum üsna nn harju keskmine ja loodan, et järgmised tulijad üllatavad meid sama positiivselt. Issi arvates oli öösel ikka trianglit küll! Aga kui ma selgitasin, mis tsirkus ja vaev mõnes kodus selle hammaste tulekuga käib, siis arvas issi, et sel juhul läks meil vist tõesti õnneks. Esimene kiku oli justkui poisi isadepäeva kingitus issile, peale selle, et me meisterdasime talle maitsva shokolaadikoogi ja savisse surutud poisi käe- ja jalajälje. Viimane ei hiilga küll oma originaalsusega (sest see on hetkel vist üks popimaid esimesi kinke issile isadepäevaks), aga igatahes on ta põnnile endale tulevikus vahva asi uurida ja imestada, kui tillukesed tema sõrmed ja varbad on küll olnud.