VEEBIBEEBI 18.05:Kogu see vajalik titavärk

 (38)
Keiu poiss lilli istutamas

Korraldasin kodus nö väikse kevadpuhastuse: panin jälle poisile väikseks jäänud riideid eest ära, samuti päris titekaid kõrinaid, millest ta enam ei huvitu ning siis juhtusid mulle pihku nimekirjad, mis tuleks kõik enne lapse sündi valmis varuda, sünnitama minnes kaasa võtta ning isegi paberileht valude aegadega on mul alles. Viskasin siis pilgu peale, et kui suur shopahoolik ma siis olin ja kas tõesti on kõike vaja läinud?

Vanker ja turvahäll — Quinny Speedi XS 3in1 kogu lisadega — kaal ja manööverdamine super, ehkki nüüd võiks seljatugi käia täitsa püsti ja kärul ees olla turvakaar, mille najal saaks väike maailmavallutaja kõõluda ja ilma uudistada. Hälliga aga pidime juba hilissügisel hüvasti jätma, kuna talveriietes ei tahtnud meie laps sinna kohe mitte mahtuda, siis tegime ka vankrist käru ning võtsime kasutusele soojakoti. Kui muidu on vanker tuulele suht avatud, siis vihmakilega saab edukalt ilmastikuolusid tõrjuda. Kogu krempel on üks kulukamaid investeeringuid, kuid milleski pettunud ei ole ja kulutatud kroone taga ei nuta. Viimasel ajal olen mõelnud ka vihmavarjuka muretsemise peale, et autoga linna minnes oleks vähe kergem varustus.

Voodi, poroloonmadrats — igati rahul, voodile joonistasin veel ise väiksed mesimummid peale. Voodipesu on 2 komplekti ja see on täiesti piisav, lisaks veel pehmendused, mis seni kasutusel. Voodi kohal on karussell, mis meie majas on küll väga vähe kasutust leidnud ja oleks võinud vabalt olemata olla, kuigi ostes olin kindel, et seda hädasti vaja.

Vakstuga lina muretsesin ka, et panen selle lina alla, aga kuna sünnitustähtaja lähenedes sai seda lootevete puhkemise kartuses enda voodis kasutatud, siis jäi see mõte küll ära, sest ajab hullult higistama. Küll aga kasutasin seda õhuvannide ajal voodi või põrandal oleva teki kaitseks. Tekke on kasutusel 3 — õhema teki voodisse tegin ise, talvel kasutasin tekina Tallinna linna pakist saadud magamiskotti lahtivõetult ning õues vankris ja hälli peal oli kasutusel fliistekk.

Vann+jalad — mõlemad vajalikud kui kodus vaid dušikabiin, sest käpuli maas ju ei vannita last. Lisaks oli meil 2.-6. elukuul kasutusel ka Tub, mis eriti mõnus ja mugav kasutada, eriti kui õhtuti enamaks viitsimist polnud. Vannitamise juurde sai varutud veel vanniõli, termomeeter, kapuutsiga saunalina, mis oleks võinud olla suurem, sest üsna ruttu jäid varbad rätiku alt välja ning nimekirja lisandub veel seni täiesti mõttetuks ostuks kujunenud naturaalne pesukäsn, mida pole kordagi kasutanud.

Kummut, mähkimisalus — ideaalne kooslus, enda seljale hea kõrgus ning kõik vajalik on käe-jala juures, sest nendes sahtlites on kogu poisi träni: riided, mähkmed, ravimid ja muu vajalik kraam. Vakstust mähkimisaluse peal kasutan sama suuri froteerätikuid, et lapsel oleks soojem ja pehmem küljealune ning äparduste puhul saaks kohe mugavalt vahetada.

Apteeki sai lisatud gaasirohi, D-vitamin, Panadoli siirup, Bepantheni kreem pepule, digitermomeeter, vatitikud ja –padjad, Humeri lahus. Viimane oli algselt mõeldud silmade jms puhastamiseks, kuid tegelikkuses kulus see hiljem hoopis nohu tõrjeks ja kollide välja loputamiseks. Silmi sai puhastatud hoopis vana hea kummeli teega. Kummeli ja ristiköömne teed sai ohtralt kasutatud ka gaasivalude vältimiseks.

Veel sai koju muretsetud pakk mähkmeid, pepulapid, lutipudel tee/vee jaoks, pakk allergiavaba pesupulbrit, millega pesin läbi enne kasutust nii voodiriided kui ka esimesed beebirõivad. Värvilise ja lõhnastatud nõudepesuvahendi köögis vahetasin ka allergiavaba vastu välja. Siis õmblesin ise marlist 12 pudilappi, kuid neid oleks võinud veel teist samapalju olla. Kindlasti üheks vajalikumaks asjaks osutusid küünekäärid, mis peaks kindlasti juba sünnitusmajja minnes kaasas olema, minul ei olnud. Luti ostmisega olin kahevahel ja lõpuks see meile kingiti ning loosi läks see juba nädalaselt.

Juba veidi hiljem sai muretsetud lamamistool, mis on vaieldamatult üks tänuväärne asi ning hoogsalt kasutusel tänaseni, sest seal on ju nii mõnus õhtuti end õõtsutada ja viimast tudipiima pudelist limpsida…..ja koos issiga teleka ees F1 vaadata — no ikkagi meeste värk ju! Baby-phone on ka hea asi — saad rahuliku südamega õue minna või vastupidi — kui pisike õues magab.

Jalgadel toakiik on leidnud ka üpris suurt kasutust, eriti kui poiss oli haige ja viril, siis sai teda seal usinasti kiigutatud. Nüüd on plaan see tavalise nöörkiige vastu ringi vahetada, sest sai seda sõbra juures proovitud ning suur hoog ju ikka hoopis lahedam.

Rasedana mõtlesin, et kindlasti peaks veel olema mängukaar ja tegelustekk, aga läks nii, et seda kola meil ei ole ja puudust ka ei tunne. Mängukaar ehk veel, aga tegelustekk oleks meie majas küll rohkem pesumasinas kui kasutusel olnud — eks see sõltub lapsest. Kiikhobu pidi ka kindlamast kindlamalt tulema, aga on selgunud tõsiasi, et teda see eriti ei huvita ning lisaks kõigele leidus üks selline vanavanemate juures pööningul — ei pea kõik asjad kodus olema. Nüüd on mõte, et äkki soetaks auto vms, millele saaks peale istuda ja jalgadega hoogu lükata, aga jälle ei tea, kas asjal on mõtet!? Olen tõdenud, et suurte ja väikeste inimeste huvitatavus asjadest on ikka väga erinev

Enne sündi ostetud riietest läksid ka kõik käiku ja miskit üleliia ei olnud, kui just va üks karvane mõmmikombe, mis jäi lihtsalt enne külmade tulekut väikseks ning pole kordagi seljas olnud. Üldiselt olen õnneks seda sorti tüüp, kes laste asju nähes ostaks esmapilgul kõik ära, kuid siis muutun üha valivamaks, kaine mõistus pääseb võidule ja enamasti ei osta lõpuks miskit. Riideid ma tõesti suurel hulgal ette ei varuks, sest kasutamisel tekivad kindlasti mingit tüüpi riiete suhtes eelistused ning juba mõnekuuse beebiga on päris mõnus mööda poode shopata.

Riided ostsin võimalikult ühes toonis, et saaks neid masinas koos pesta. Meil olid valdavalt valged ja beezhid asjad, mõndade arvates oli see hullus, aga millal ma siis veel lapsele heledat selga panen kui mitte titele. Nüüd askeldab ta ise ringi ning oskab end üsna edukalt ära määrida ja riided, just eriti püksid, on tõesti tumedamad toonid võtnud. Kuna emmel on viimasel ajal punase maania, siis on kõigi pereliikmete garderoobi lisandunud just seda värvi ning olen kuulnud palju kiidusõnu, kuna poisid ei pea käima vaid sinistes riietes.

Nimekiri asjadest, mis sünnitama minnes kõik kaasa tuleks võtta ja ilmselt võtsin ka, tundub hetkel küll liiast, sest vaja ei läinud neist pea midagi, kuid…..valmistusin ju ikkagi nö tavapäraseks esimeseks ja pikalevenivaks sünnituseks. Kuid õnneks kujunes kõik üle ootuste meeldivaks ja kiireks ning enne kui miskit taipasin, oli meie silmarõõm sündinud.

Olulisema alla võiks paigutada dokumendid, enda ja lapse kojutuleku riided, hambahari ja –pasta, fotokas, telefon, pudel vett ning turvahäll, kuid mul oli veel kaasas öösärk, shampoon, seep, kreem, hügieeniline huulepulk, küpsist, shokolaadi ja mis kõige olulisem: CD-d, mida sünnituse ajal kuulata ja teeküünlad, et ma ei tea, mida tekitada…..Mitte, et midagi üldse vaja ei oleks läinud, aga kõik vajalik oli sünnitusmajas olemas: hügieenitarbed nii lapsele kui mulle, samuti öösärk ja hommikumantel, lapse riided….ja tegelikult saab ju issi kõik jooksvad mured lahendada.

Arvan, et mingit eriti mõttetut kokku kahmamist nagu polnudki ja mulle meeldis, et uue ilmakodanikuga koju tulles oli kõik juba kenasti meid ootamas. Ei kujuta küll ette, et oleks pärast koos nädalase lapsega mööda poode kapanud või saatnud missioonile hoopis issi, nimekiri näpus, ikka ise tahan valida selle kõige ilusama ja armsama ja õigema.