VEEBIBEEBI PÄEVIK: 30.03 Loeng sünnitusest

Käisime täna Fertilitases esimesel perekooli loengul, mida juhatas ämmaemand Ingrid Liin ning teemaks oli sünnitus. Kui meie kohale jõudsime, oli loeng juba alanud…kohe päris piinlik oli. Huvilisi oli kogunenud palju ning pea pooled neist olid issid.

Mida rohkema jaoks me sünnitama minnes valmis oleme, seda väiksem on tõenäosus hilisemaks pettumuseks. Sellepärast ei maksa sünnitama minna väga detailse ja range plaaniga. Loomulikult on igal sünnitajal oma eelistused ja ettekujutus asjast, kuid kindlasti annab neid koostöös ämmaemandaga jooksvalt kohandada vastavalt olukorrale.

Sünnituse kulg ja kiirus pidi paljuski kinni olema meie peas, st kuidas mõtleme ja mida tunneme. Seepärast soovitatakse tuhude ilmnemisel veeta aega võimalikult meelepäraselt. Kui hinge kriibivad kõhklused ja hirm, siis võib haiglasse minna alati ka varem, et saada tagasi turvatunne ja hingerahu. Naised, kes usaldavad end jälle liiast, võivad seevastu haiglasse minekuga hiljaks jääda.

Sain teada, et esmasünnitaja peaks haigla poole astuma hakkama, kui tuhude regulaarne sagedus on umbes kolme minuti tagant ja teise sünnituse puhul umbes viis minutit. Haigla peaks sellisel juhul olema nii 25 minuti kaugusel. Kuna inimene ei ole masin, siis regulaarseks peetakse ka valusid, mille sagedus on +/- 1min, st 3-5 minuti või 4-6 minuti tagant.

Põgusa ülevaate sai ka keisrilõikest ja valu leevendamise võimalustest. Toetudes tuttavate kogemustele ei ole mul plaanis kasutada epiduraaltuimestust, sest selle tõhusus ja hilisemad kommentaarid sellest on olnud pigem negatiivsed kui positiivsed. Pigem loodan abi saada naerugaasist, mis on palju ohutum nii lapsele kui ka mulle. Samuti pidi soe vesi imet tegema!?

Loeng andis väga positiivse ja mõnusa ettekujutuse sünnitusest. Hajutas nii mõnegi hirmu ja väärarvamuse ning sisendas tunnet, et Me saame sellega ilusti hakkama. Mees küsis küll hiljem et, kas ma ikka tahan veel sünnitada? On mul siis valida? Ikka tahan! See ju üks osa emaks saamisel ja vanasti öeldi, et läbi sünnitusvalu kasvab emaarmastus lapse vastu.

Kui naised kuulasid kõik suure huviga, siis paljud isad hakkasid lõpupoole juba vaikselt haigutama. Loomulikult ei olnud neil igav, vaid ruum oli lihtsalt umbne ja üsna palav. Viimasest hoolimata tahab Meie issi igaljuhul ka järgmine kord kohal olla. Kui perekool, siis perekool!