Viimane aeg kevadkoristuseks – kuidas efektiivselt tolmust lahti saada

Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid paraku pole siiani ehitatud sellist kodu, mis jääks täielikult tolmust puutumata. Alati leidub mõnes nurgas või kapipealsel tolmu, milles elavad tolmulestad võivad põhjustada terviseprobleeme ning tolmune kodu näeb loomulikult lihtsalt ka räpane välja. Õnneks on maailma leiutatud tolmuimejad, mis on iga hoolsa koduomaniku ühed parimad sõbrad. Samsung Eesti koduseadmete valdkonna tootekoolitaja Alari Pennar koondas nõuanded, mida kodus tolmuimejaga koristades peaks kindlasti järgima, et elamine võimalikult tolmuvabaks saada.

Kõigepealt riiulid ja kapid, siis põrandad

Koristamisel tuleks alati liikuda oma tegevusega ülevalt alla, kuna nii on tulemus kõige parem. Esmalt tasub lapi või spetsiaalse tolmuimeja otsaga puhtaks teha riiulid, kapipealsed ja kõrgemal asetsevad pinnad ning alles siis minna põranda kallale. Vastupidisel juhul langeb tolm juba puhastatud põrandale.

“Riiuleid koristades tasub kindlasti sealt asjad enne eemaldada, muidu jääb tolm asjade ümber ja peale alles,” õpetas Pennar.

“Kapipealsete, ukseliistude äärte ja muude kõrgete pindade koristamisel võiks kasutada lapikut tolmuimeja eriotsikut, mis aitab tolmu tugevamini imeda. Pennar märkis, et uuringute järgi tegelevad ka varstolmuimejate omajad keskmiselt tihedamalt koristamisega, sest korraks juhtmeta seadme kätte haaramine on kiire ja lihtne tegevus ehk see ei tundugi olevat eraldi koristamise tegevus.

Ülevalt alla suunas koristamise juures on oluline aspekt just see, et juba puhastatud kohad uuest mustaks ei saaks ja tolm liialt mööda eluruume ringi ei lendleks.

Puhasta tolmuimejaga kardinaid

Kardinad peidavad endas rohkem tolmu kui sa arvatagi oskad. Loomulikult ei ole vaja kasutada kardinate puhastamisel tolmuimeja kõige võimsamat režiimi, sest siis võib koristamine lõppeda veelgi räpasemate kardinatega.

“Kardinate puhastamisel sobib kasutada mööbliotsikut ning keskmist imemistugevust. Ülevalt alla harjates saab kardinad lihtsalt puhtaks. Kindlasti tuleks enne selle töö juurde asumist puhtaks teha kardinapuu pealne,” selgitas Pennar. “Tekstiilil on komme koguda endasse suuremal hulgal tolmu ning lisaks kardinatele tuleks korralikult puhastada ka vaipu – vanasti käidi neid lausa väljas kloppimas ning tänapäevalgi võiks seda võimalusel teha vähemalt korra kuus.”

Otsi tolmu peidetud nurkadest

Lihtne on sõita tolmuimejaga üle vaba põrandapinna ning eeldada, et ongi puhas, aga tegelikult peidab end kõige suurem kogus tolmu seal, kuhu silmad tavaliselt ei vaata. Diivanialune, kirjutuslaua tagune ja lastetoa mänguasjanurk vajavad kindlasti hoolsat imemist, aga ära ei tohiks unustada ka diivanipatjade aluseid ja muid peidetud kohti, kuhu prahil ja tolmulestadel on mõnus pugeda.

Kasuta õigeid vahendeid

Iga töö õnnestumise aluseks on õiged töövahendid ning nende kombineerimine. Robottolmuimejad on eriti head abimehed üldse suurema tolmu ja prahi kogunemise vastu, sest teevad iseseisvalt pidevalt, kasvõi mitu korda päevas, suuremad alad prahist puhtaks. Samas aga täiendab näiteks robottolmuimejat hästi käsitolmuimeja, millega saab kergelt tolmu kätte ka sealt, kuhu robot ei pääse. Tolmu pühkimiseks tuleks kindlasti kasutada mikrofiibrist tolmulappi, mille võib kergelt niiskeks teha.

“Tavaline puuvillane tolmulapp või tolmuhari keerutavad tolmu toas ringi, aga ei elimineeri seda ning lõpuks langeb tolm ikka põrandale. Mikrofiibrist lapp lukustab tolmu enda sisse,” rääkis Pennar. “Samuti võiks põrandat pärast koristamist mikrofiibrist põrandalapiga pesta ning vaipu ja muid kodutekstiile piisava sagedusega aurutada, et kindlustada tolmulestade hävinemine ning hoida kodu puhtana.”