Kui lihtsalt ei tõuse... ehk mida teha ebakindla erektsiooniga? Kuhu see kaob ja miks?

Seda, et erektsiooni soovitud hetkel ei teki või see ära kaob ehk peenis/suguti ei jäigastu/kõvastu või vajub ära, juhtub mingil eluetapil praktiliselt igal mehel. See on sage nähtus, millega palju meestearsti või seksuaalnõustaja vastuvõtule pöördutakse. See situatsioon võib tuua kaasa mitmesuguseid tundeid, nt ehmumine, nördimus, viha, segadus jne. Kõik tundmused on loomulikud ja lubatavad.

Kuhu erektsioonid kaovad?

Põhjuseid, miks suguti kõvaks ei lähe või erektsioon ära kaob, saab hästi üldistatult jagada kahte gruppi:

1) Üldine tervislik seisund: ülekaal, väheliikuv eluviis, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, teatud kroonilised haigused ja ravimid - need kõik võivad erineval moel mõjutada seda, kuidas erektsiooni toimimiseks vajalikud närvid ja veresooned mehe kehas funktsioneerivad. Tervisliku tausta osas peaks erektsioonimurede korral kindlasti konsulteerima arstiga, nt meestearstiga või uroloogiga. Kõige tähtsam on arstlik visiit keskealistele ja vanematele meestele, sest erektsiooniprobleem võib olla varjatud südame-veresoonkonnahaiguste esimeseks tunnuseks ning selle tähelepanuta jätmine võib mehe üldise tervise ohtu seada (suurenenud võib olla nt südameinfarkti risk). Siiski on arsti külastamine soovitatav ka noorematele meestele, sest vahel võib neilgi esineda terviseprobleeme, mis vajavad arstlikku tähelepanu.

2) Ärevus ja stress: ärevus seoses esimeste partnerseksi kogemustega või seoses uute partneritega, ärevushäired ja depressioon, üleüldine kõrge stressitase koolis, kodus, perekonnas, tööl vms, ületöötamine on vaid mõned näited, mis võivad erektsioonidele mõjuda. Kui elus on palju ärevust ja/või stressi, siis toodetakse kehas stressihormoone, mis väga otseselt takistavad peenise veresoontel vajalikul hetkel toimimast. Noorematel meestel on just ärevusega seotud erektsioonimured sagedasemad, kuid siingi ei saa ranget piiri tõmmata - ülepingega võivad silmitsi seista igas vanuses peeniseomanikud.

Antud loetelu ei ole lõplik. Tihti võib olla nõnda, et ühel inimesel esineb korraga mitu tegurit mõlemast kategooriast. Selleks, et paremini aru saada, milles on asi, ongi hea pöörduda olukorra selgitamiseks vastava valdkonna spetsialisti poole. Iseseisvalt võib olla põhjuste ja lahenduste leidmine keerukas.

Kuhu erektsiooniga seotud murede korral pöörduda?

Nagu mainitud, siis sõltumata vanusest ja teadaolevatest tervisehädadest või ka hoolimata tervisemurede puudumisest, on soovitatav esmajoones külastada meestearsti või uroloogi. Meestearstile või uroloogile pääsemiseks on 27-aastastel ja vanematel vajalik perearsti saatekiri. Ilma perearsti saatekirjata on arsti vastuvõtt ja vajalikud uuringud tasulised. NB! Nt meestekliinikus on 26-aastastele ja noorematele meestele meestearsti vastuvõtt tasuta ja ilma saatekirjata. Arst saab küsitleda üldise tervisliku tausta osas, hinnata südame-veresoonkonna haiguste ja testosteroonipuuduse riski ning vajaduse korral määrata vereanalüüse ja uuringuid. Samuti saab arst kirjutada erektsiooni toetavat ravimit, mida vahel on vaja võtta ainult piiratud aja jooksul, et taas enesekindlus tagasi saada. Olenevalt taustapõhjustest võib ravi olla pikem või hõlmata teisi rohtusid või juba kasutusel olevate ravimite vahetust.

Kui arstil on käidud, kuid tundub, et ärevuse ja stressi roll mõjutab erektsioone endiselt sellisel moel, et partnerseksi ajal kipub probleeme esinema, siis võib palju kasu saada seksuaalteraapiast või seksuaalnõustamisest. Seksuaalteraapia ja -nõustamine toimuvad vestluse vormis, riideid seljast võtta ei tule. Mõned spetsialistid töötavad näost näkku vastuvõtul, mõned videokõne vahendusel. Seksuaalterapeut või -nõustaja saab aidata ärevuse ja stressi maandamise osas ning aidata mõtestada seksuaalsuse ja erektsioonide tähtsuse teemasid ning vajadusel toetada partnersuhete osas. Eestis on seksuaalterapeute ja -nõustajaid suhteliselt vähe. Vastuvõtud on enamasti tasulised. Rohkem infot nende kohta leiab internetist. Mõnikord piisab selguse toomiseks ühest külastusest, vahel on aga vaja korduvalt vastuvõtul käia või pikemaajaline seksuaalteraapia. Selle vajaduse osas saab nõu anda spetsialist, aga lõpliku otsuse teeb ikka inimene ise.

Arsti või seksuaalnõustaja poole pöördumist karta ei ole vaja. Ehkki teema tundub isiklik ja intiimne, siis meestearsti ja seksuaalnõustaja jaoks on erektsioonidega kimpus olevad patsiendid igapäevane nähtus ja keegi pöördujale viltu ei vaata. Vahel on pärast külastust hoopis kergendustunne, et avanes võimalus muret valmistanud teemast kõneleda ja sai ka häid soovitusi.

Millele veel mõelda, kui erektsioonid ei teki või ei püsi?

Kuna enamasti tekivad mured erektsiooniga just partnerseksi ajal, siis võib suurt rolli mängida suhtlus partneriga. Vahel on peeniseomanik erektsiooni kadumisest nii üllatunud, et ei ütle midagi, pöörab selja või kähvab midagi. See võib aga partneris tekitada suurt segadust, mis juhtus ja miks seks läbi sai, ja omakorda pettumust. Lõpuks istuvad kõik asjaosalised kössis oma nurgas ega räägi või hoopis turtsuvad. Selle asemel võiks püüda partneri(te)ga olukorrast avameelselt kõnelda. Vahel võtab partneri mõistev suhtumine suure osa pingest maha. Üheskoos võib lihtsam olla lahendusi otsida.

Erektsiooni kadumisega ei pea seks läbi saama. Seks ei pea olema etteaste, sooritus, mida on vaja kellelegi esitleda. Paljude jaoks on seksi eesmärgiks kogeda naudingut ja miks mitte ka lähedust partneriga. Selle jaoks pole aga kõva peenise olemasolu sugugi vältimatult vajalik. Kui suguti ei tõuse või vajub ära, võib jätkata muid meeldivaid ja nauditavaid tegevusi koos partneri(te)ga ning lihtsalt mõnuleda. Vahel piisab sellest, et põhisoovid nagu nauding ja lähedus saavad täidetud. Vahel aga tekib meeldivate tegevuste peale erektsioongi uuesti.

Tasuta ja anonüümselt on võimalik oma ala ekspertidelt nõu küsida www.seksuaaltervis.ee. KÜSI NÕU veebinõustamise keskkonnas, kus vastuse saab kolme päeva jooksul.