Toome teieni 33- aastase Timo loo:

„Enne otsust lahku minna olin oma tüdrukuga koos olnud ligi seitse aastat. Tean, et teda vaevas sügav ebakindlus oma välimuse osas. Põhjust selleks loomulikult polnud, kuid selle probleemi kohta uurides saingi aru, et sageli polegi välist põhjust vaja- see peitub palju sügavamal.

Väga raske on olla koos inimesega, kes kahtlustab sind kõiges, kes sinu komplimente tõsiselt ei võta ja kellega koos sageli õhtusöögile ei saa isegi mindud, sest ta ei leia riideid milles ta hea välja näeks või ta arvab, et ta ei tohiks ülse süüa, sest on niigi paks. Olin aastaid talle rahulik partner, kes pead silitas, nutuhoogudel rahustas ja ilusaid sõnu ütles. Suunasin ta ka spetsialisti juurde, kuid sealne kogemus ei olnud talle meeldiv ning ta jättis ka selle pooleli. Ma lihtsalt ei osanud enam sellega toime tulla. Tunded asendusid kaastundega ja ma tundsin, et ma ei ole enam mees ta kõrval vaid pigem terapeut. See oli kuradi raske otsus, sest meil oli koos väga palju ilusaid aegu ja meil oli ka väga tore. Aga ma lihtsalt ise enam ei jaksanud.“