Epp Kärsin: alkohol kipub inimeste intiimelu tasahilju hävitama
(27)
Iga-aastane „Septembris ei joo“ kampaania kutsub taaskord inimesi alkoholist pausi pidama. Naudingute ekspert Epp Kärsin julgustab inimesi endale ja oma partnerile kirglikumat kuud kinkima, hoidudes septembris alkoholist.
Kogemuskoolitaja soovib kampaaniaga edasi anda ennekõike teadlikkuse sõnumit, kuidas alkohol mõjutab inimesi elu erinevatel tasanditel. „Tööproduktiivsus, igapäevane suhtlus kolleegide või elukaaslasega ning see, kuidas me ennast füüsiliselt ja vaimselt tunneme. Ära ei saa unustada ka seksuaalsust, mis on meie elu üks oluline osa - mitte küll kõige tähtsam, kuid selle puudumisest tingitud rahulolematus tekitab omakorda lisapingeid.“
Alkohol teebki inimesed vabamaks ja vallatumaks, mis iseenesest ei ole halb, aga peaksime oskama lõõgastuda ka ilma alkoholita.
Alkohol külvab probleeme paarisuhetes ja hakkab neid aja jooksul lõhkuma, vähendades enesekontrolli, usaldust ja võimet teist inimest mõista. Kuna alkohol kaotab piltlikult öeldes pidurid, leiab inimene endas julguse, mis võib omakorda jätta petliku mulje, justkui alkoholiga on seks parem ja vabam. „Tegelikult ei ole alkoholi tarvitanud inimene teadlikult kohal, vaid vähem tundlik ja võimekas. Kui aga ühe partneri tundlikkus on vähenenud, tajub seda kohe ka teine pool. Alkohol mõjutab mehe seksuaalsust, tekitab raskusi erektsiooni ja orgasmi saavutamisel, samuti pärsib testosterooni taset organismis. Ajutistest erektsioonihäiretest võib tekkida püsiv probleem, mis omakorda mõjutab enesekindlust ja põhjustab emotsionaalseid probleeme,“ kirjeldas ta.
Viies läbi koolitusi, on Kärsinil aja jooksul tekkinud ülevaade suhetes esinevatest ebakõladest ja kuidas alkohol paarisuhteid mõjutab. „Kui paarisuhtes on mees ja naine probleemide ees, siis jäetakse need asjad sageli lahti rääkimata ja kiputakse kapselduma. Üks asi viib teiseni ja nõnda võib intiimsuse puudumine ja mured panna paari olukorda, kus otsitakse lohutust alkoholist.“
Samuti on naise sõnul näha, et inimestel puudub teadlikkus, kuidas ebamugavatest teemadest kaaslasega rääkida ja hirm valitseb ka terapeutide poole pöördumise ees. „Kui ma ei ole paarisuhtes oma kaaslase poolt mõistetud ja märgatud, minu soovid ja mõtted on pidevalt kriitika all, siis me lukustame end,“ tõdes ta.
Petlik julgus vägijoogist
Liigagi palju on Kärsini sõnul märgata mustrit, et alkoholist on saanud inimese jaoks elustiil. „Minnakse sõpradega õhtusöögile, peole või lihtsalt välja ja nende tegevustega kipub kaasas käima ka pokaal veini. Paljud naised on justkui salajoodikud, kes isegi ei saa aru, et alkohol moodustab nende suhtluskeelest väga suure osa ja see on probleem. Küll aga jätab alkohol inimesesse sügavama jälje, kui esmapilgul võib paista.“
Seksuaalsus on Kärsini sõnul paratamatult nii Eestis kui ka mujal tabu teema ja sellest tulenevalt on inimestel ka raskusi enda vabalt tundmise ja väljendamisega. „Alkohol annab meile justkui julguse läheneda inimesele ja alustada temaga vestlust, muidu kiputakse hoidma pigem madalat profiili. Tegelikult ei ole vahet, kas me räägime noortest või täiskasvanutest, julgust otsivad alkoholist paraku mõlemad. Küll aga loob alkohol vale ettekujutuse, justkui see muudaks kõik paremaks - tegelikult piirab ta naudinguid, tundlikkus puudutustele väheneb ja pikeneb aega orgasmini jõudmiseks või pole seda võimalik üldse kogeda. Kaine ja selge peaga on keha impulsid palju võimsamad ning ka orgasmid tugevamad ja pikemad.“
Alkohol jätab inimesesse sügavama jälje, kui esmapilgul võib paista.
Alkohol sisaldab suures koguses kaloreid, mis mõjutab samuti kaudselt voodielu. „Alkoholil on mõju meie kehakaalule. Ülekaalus või tugevalt rasvunud mees ja naine ei pruugi end partneri jaoks piisavalt atraktiivsena tunda. Minapilt ja füüsis muutub, ning seetõttu ei pruugi inimene tunda end partneriga olles nii enesekindlalt.“
Suuremat tähelepanu vajavad ka alkoholist tingitud juhuvahekorrad, mida ei tule sugugi ette vaid noorte seas. „Juhuvahekorrad ja kondoomi puudumine juhtuvadki lihtsalt ning planeerimata, kuid alkohol süvendab mõtlematult tehtud otsuseid veelgi. HIV on suur murekoht, kus eestlased on jätkuvalt nakatumiste arvukuses esirinnas.“
Noorus, alkohol ja kiirustatult vastu võetud otsused
Kärsin viib noortele läbi teadliku seksuaalhariduse loenguid, tänu millele omab ülevaadet ka noorte muredest. „Loengute käigus avanetakse ja tunnistatakse, et esimene vahekord kipub tihti olema kellegi sünnipäeval, purjus peaga ja hommikul saadab neid süütunne. Tihti leitakse end olukorrast, kus öine partner ei olnudki see, kellele süda tegelikult kuulub - me vajame avalikus ruumis rohkem julgust rääkida ka ebamugavatest teemadest, et tõsta teadlikkust, sest täna tegeletakse rohkem tagajärgedega kui ennetusega.“
Kärsin usub, et noortele peaks rohkem ja ausamalt rääkima alkoholi mõjust ning sellest, kuidas see mõjutab tervist, otsustusvõimet ja käitumist. Samuti, millised on karmimad tagajärjed, tuues näiteid elust enesest, sest lihtsalt igav teooria ei kõneta. „Igal peatükil meie elus on oma aeg ja alkoholi mõjul kiirendame protsesse, mida võime hiljem kahetseda.“
Suureks murekohaks peab ta ka lapsevanemate vähest kontakti oma tunnete ja emotsioonidega, mis kandub omakorda edasi lastele. „Olen koolitusel käinud teismelistelt küsinud, et kas nad jagavad oma vanematega enda sisemaailma? Nad vaatavad mind suurte silmadega: „Aga miks ma peaksin!?“ Laps peab õppima vanematelt tunnete jagamist. Kui vanemad seda ei tee, ei õpi seda ära ka nemad. Kõik need mustrid jõuavad nende täiskasvanuikka ja tuleviku suhetesse,“ tõdes ta.
Otsene seos on naise sõnul ka tarbimisharjumustele. „On teada, et lapsed ei käi meie sõnade, vaid meie tegude järgi. Kui me ütleme, et alkohol on halb, aga iga õhtu tuleb isa koju ja joob 3-4 õlut teleka ees või ema kutsub igal nädalavahetusel sõbrannad külla veinile - siis see kõik annab lapsele vale sõnumi,“ kirjeldab ta kodudes liigagi tihti esinevat olukorda.
„Tuleks väärtustada ennast ja olla teadlik, kuidas alkohol mõjub ning kui palju kurja sünnib selle tarbimisest. Alkohol teebki inimesed vabamaks ja vallatumaks, mis iseenesest ei ole halb, aga peaksime oskama lõõgastuda ka ilma alkoholita. See mõjutab meid niivõrd sügavates kihtides, mistõttu tuleb leida muid viise mõtete tuulutamiseks. Alkohol ei tohiks olla esimene päästik, et muredest välja murda,“ julgustab Kärsin võtma vastu kainet septembrit. „Mida rohkem teadlikkust, seda õnnelikumad me oleme.“
Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Rohkem lisainfot alkoinfo.ee
