Hetkel tehnoloogiaettevõttes Boku tarkvaraarendajana töötaval Juudit Grossil käis juba gümnaasiumi ajal peast läbi mõte, et IT-sektoris töötamine oleks huvitav väljakutse, kuid erinevad müüdid IT eriala ning selle keerukuse kohta viisid toona noore naise humanitaarsuuna radadele. „Kartsin, et IT osutub liiga suureks väljakutseks ning et ma ei saa IT-õpingutega hakkama. Oli igasuguseid hirme, mis mind takistasid,“ rääkis naine.

Seega valis ta enda jaoks kindlama humanitaarsuuna ning asus pärast gümnaasiumi Šotimaale arheoloogiat õppima. „Magistriastmes omandasin juurde maamõõtja eriala. Õppejõu soovitusel läksin tööle hoopis meremõõtjaks - see tundus põnev ja hea väljakutse ja otsustasin, et ma proovin siis - jätsin arheoloogia sinnapaika ja läksin hoopis merd mõõtma,“ rääkis Juudit.

Ta sõnul oli merel töötamine täiesti uutmoodi kogemus. „Meremõõtjana olid minu tööülesanneteks mere sügavuse ja nurkade mõõtmine. Seal oli väga rahvusvaheline meeskond, mis tegi töötamise hästi lahedaks. Olime mitu nädalat järjest merel - kunagi ei teadnud kas lähed kolmeks nädalaks või oled kogunisti paar kuud ära. Samas hakkasin igatsema ka rutiinsemat elu, et olla toeks oma perele ja sõpradele ning tegeleda ka hobidega, mida merel ei saanud teha,“ ütles Juudit.

Teekond IT-sse sai alguse isiklikust vajadusest

Merel töötades märkas naine, et tema lemmikuks kujunesid just need ülesanded, mis olid kaudselt seotud arendusega. Sageli tabas naine ka end mõttelt, et kui ta oskaks kasvõi natukene programmeerida, oleks elu nii palju lihtsam.

„Ühel järjekordsel projektil merel tekkis olukord, kus meil oli töötlemiseks tohutul hulgal andmeid. Mõtlesime ühe meeskonnakaaslasega välja lühikesed scriptid, mis oluliselt tööelu kergendasid. Koodimine võttis aega mõni nädal, kuid tänu sellele olid järgnevad neli nädalat väga lihtsad,“ kirjeldas Juudit esmast kokkupuudet programmeerimisega. Ta leidis, et kui see talle nii väga meeldis, ei tohiks seda tunnet ignoreerida ning ta peaks leidma võimalused IT-s töötamiseks.

Sellele järgnes pikk planeerimisperiood IT-sektorisse suundumiseks. Juudit tunnistas, et kaalus ja mõtles otsuse üle palju, samuti säästis raha spetsiaalselt selle jaoks, kui töö leidmine osutub keeruliseks. „Järgmise sammuna läbisin „Vali IT“ koolituse, mis on heaks võimaluseks neile, kes soovivad IT-sse tööle asuda, kuid neil on omandatud mõni muu eriala. Seda koolitust katab ka Töötukassa ning pakub töötuna arvele võetud inimestele samuti võimalust IT-sse liikuda,“ rääkis Juudit.

Koolituse raames pidi naine endale ise 8ks nädalaks praktikakoha leidma. „Minu jaoks oli see ettevõte Fortumo, praeguse nimega Boku. Õnneks selgus praktikaperioodi vältel, et ma sobisin ettevõttesse hästi ning Boku tegi mulle praktikaperioodi lõppedes tööpakkumise,“ kirjeldas Juudit teekonda Eesti juurtega tehnoloogiaettevõttesse.

Ainult raha pärast tööd arendajana valida ei saa

Tema sõnul ei pea see müüt paika, et IT-sektoris töötavad vaid introvertidest patsiga poisid. „Meil on väga elav kollektiiv, palju tööväliseid üritusi ning kõik asjad lahendatakse suheldes,“ iseloomustas ta tehnoloogiaettevõttes toimuvat. Kuigi hetkel töötab arendajatena rohkem mehi kui naisi, arvab Juudit, et see on vaikselt muutumas: „Ma usun, et IT muutub järjest populaarsemaks ka naiste seas ning ühel päeval pole enam nii suurt erisust.“

Kuigi IT-sektor on tuntud keskmisest kõrgemate palkade poolest, ei arva Juudit, et raha pärast saaks IT-maailma suunduda. „See maailm peab ikka meeldima, ainult raha pärast sellist karjäärivalikut teha ei saa,“ nentis naine.

Ta tõi välja, et kuigi amet programmeerijana pole lihtsamate killast, on kõik õpitav ja tehtav, kui on piisavalt soovi ja tahet. Naine ei välista, et tema elu viib veel ühe karjäärimuutuseni. „Ära iial ütle iial. Kuigi hetkel olen väga rahul sellega, kus olen, siis karjäärimuutuse ees ma risti ette ei löö - kunagi ei tea kuhu elu viib,“ nentis Juudit.