Suur tahe töökohta vahetada. Värbamisekspert selgitab, millal ja miks peaks sellele soovile järele andma

Möödas on ajad, mil ühele töökohale jäädi kümneteks aastateks. Ehkki erandeid leidub alati, jõuab iga tööealine inimene elu jooksul töötada mitme erineva tööandja juures. Miks üldse tekib soov minna uut kohta otsima ja kas alati tuleks sellele soovile järele anda? Soovitusi jagab Finesta värbamisekspert Kerli Kadak.

Kuigi võiks arvata, et uue töökoha mõtted tekivad uue aasta saabumisega või sügishooaja algusega, siis Kerli Kadaku sõnul kalender siiski rolli ei mängi. „Inimene hakkab vaatama uut töökohta, kui tema elus on midagi muutunud, näiteks perekondlikus plaanis, ja see tingib vajaduse mujale liikuda. Teine levinud olukord on see, kus töötaja on kaua ühel kohal olnud, tal on kadunud motivatsioon, võib-olla teda ei märgata ega tunnustata,“ selgitab tööjõurendi ja värbamisettevõtte ekspert. Küllaga on ta tähele pannud, et kuu alguses ja esimeses pooles ehk vahetult pärast palgapäeva saadetakse CV-sid rohkem kui kuu lõpus.

„Ja eraldi joonistub välja see, et väiksema palgaga töötajad teevad otsuseid rohkem emotsiooni pealt ja nad ei kõhkle lahkumisavaldust esitamast. Suurema palgaga erialaspetsialistid kaalutlevad aga kauem, nad tahavad enne järele mõelda, kohtuda, plusse ja miinuseid vaagida. Ja nende puhul ongi töökoha vahetuse soovi taga sageli tülpimus ja tekib mõte, et kuskil on parem paik,“ räägib Kadak.

Värbamisspetsialisti sõnul jääb osa sellistest õnneotsijatest pärast ringivaatamist siiski senisele töökohale edasi. „Nad veenduvad, et hetkel neil paremaid alternatiive pole ning püsivad järgmised 4–6 kuud rahul. Aga siis võib neid jälle töökuulutuste portaale sirvimas näha,“ kirjeldab Kadak. „Kõrvuti nendega on inimesed, kes oma otsuse läbi mõelnud ja kes hakkavad sihikindlalt uut tööd otsima. Nad võivad lõpuks valida sama või isegi madalama töötasuga koha, kui töö on huvitavam, tingimused paremad või arenguvõimalus suurem.“

Mõtle läbi, mida töökoht peaks pakkuma

Töökoha vahetajatele meenutab Kerli Kadak vanasõna kaevust, kuhu ei maksa enne sülitada, kui uus valmis. „Esimese asjana soovitan ma korraks unustada emotsioonid ja rahulikult kaardistada praeguse töökoha plussid ja miinused. Siis on juba edasi töövestlustel käies ja valides hea võrrelda – kas uus tööandja pakub seda, millest ma seni puudust tundsin, kas võimalused on paremad kui vanas kohas. Kui tingimused on tõesti mujal soovikohased, siis tasub see samm teha. Ja kindlasti soovitan enne lõplikku „jah“-sõna andmist uurida uue ettevõtte tausta – kes on eesotsas, milline on maine ja töökultuur.“

Uude kohta vestlusele minnes on hea läbi mõelda ka enda tugevad küljed ja mõelda, millega saaks uues ametis omalt poolt ettevõttesse panustada. „Kogenud personalitöötaja ja värbaja oskavad eristada lihtsalt õngitsejaid päriselt huvitatud kandidaatidest. Ehkki tööotsimise kogemus tuleb igale inimesele kasuks, ei maksa siiski päris niisama asja eest teist taga inimeste aega raiskama minna. Aga kehtib ka see tõde, et kui pole lähemalt uurinud, siis ka ei tea, kas töökoht sobib või mitte. Ja võib minna ka nii, et esialgu natuke skeptiliselt töövestlusele saabunud kandidaat on pärast jutuajamist uute potentsiaalsete kolleegidega valmis päevapealt uue tööandja juurde üle tulema.“

Eesti ahtakesel tööjõuturul on siiani kaalukauss töötajate kasuks. Samal ajal kui üks ettevõte saab uue inimese, jäädakse teises kohas temast ilma. Kerli Kadak on seda meelt, et kui töötaja soovib edasi liikuda, ei maksa tööandjal talle takistusi teha. „Seda just juhul, kui on näha, et töötaja ei tule lihtsalt läbirääkimisi pidama, vaid tal on juba lahkumisotsus valmis. Muidugi võib meelitada palgatõusuga või rõhuda töötaja südametunnistusele, aga isegi kui inimene seetõttu jääb, on tegu lühiajalise motivatsiooniga. Siis on juba vaja tõsisemalt tegeleda tema tööülesannete muutmisega või leida ettevõtte seest uus töökoht, mis inimese soovidega sobiks,“ tutvustab Kadak võimalusi, kuidas töötajat hoida. „Muidu läheb töötaja mõne aja pärast ikkagi minema. Kui aga töötaja ei taha niivõrd ära minna kui saada paremaid töötingimusi, arenguvõimalusi, luba kaugtööd teha, siis tasub heale töötajale vähemalt poolele teele vastu tulla.“

Töölesaamise kiirus sõltub ametist

Kui töötajal on lepingulised suhted renditööettevõttega, siis toimuvad töökohtade vahetused nii-öelda sisemisel tasandil – see, kes soovib kohta vahetada, pöördub vahendusfirma värbamiseksperdi poole ja koos otsitakse ettevõtte partnerite seast uus sobib töökoht. „Renditööjõu ettevõtetes on väga suur liikumine. Suur osa vahendatavast tööjõust läheb suurtesse sektoritesse nagu kaubandus ja tööstus. Seal on aga terav töökätepuudus ja töölised teavad, et neil on valikuvõimalus ja tööle saab kohe. Sellepärast vaatavad nad pidevalt tööturul ringi ja kui palk võib olla enam-vähem samal tasemel igal pool, siis saavad määravaks transpordiühendus, ettevõtte söökla kvaliteet, spordivõimalused ja puhkeruumid, tasuta kohv ning muud sarnased nüansid.“

Teisest küljest peavad spetsiifilisema erialaga eksperdid olema valmis selleks, et kui neile just otsepakkumist ei tehta, siis kandideerimine võib kesta kuni kaks kuud. „Kontrollitakse tausta, antakse koduseid ülesandeid, mõnel juhul tuleb sooritada psühholoogilised või muude võimete hindamise testid. Viimaste osas soovitan kindlasti need läbi teha, kuigi inimesed vahel pelgavad. Aga sealt saab enda kohta palju teada ja ise tuleks nende eest välja käia päris suured summad. Tasuta analüüs oma võimete ja sobivuste kohta on äärmiselt kasulik boonus. Sest isegi kui sellel konkursil valitakse lõpuks keegi teine, on testi analüüsist saadud andmed kindlasti abiks, et leida lõpuks sobiv ja rahuldust pakkuv töökoht,“ julgustab Kerli Kadak.