Mäletan väga hästi, kuidas ma mõni aasta tagasi läksin elus esimest korda palgatõusu küsima, sest tööd oli nii palju tekkinud, et piir eraelu ja töö vahel oli peaaegu, et olematu. Olin väga närvis ja harjutasin kodus sada korda, kuidas peaksin oma meesülemusega sellest rääkima. Usuksin, et palgatõusu ma saan, sest ilmselgelt olen ma suurema koormuse sujuvalt enda peale saanud. Üllatus oli suur, kui oma „etteaste“ lõpetasin ja ülemus sõnas: „Sa ei ole seda väärt ju!“ Nimelt tundus talle, et kui mu tööpäevad venivad hiliseks ja sageli teen ka kodus tööd, siis on probleem minu ajaplaneerimises.