Investeerida saab alles siis, kui raha üle jääb? Rahatarkuse ekspert lükkab ümber levinud arusaama

Rahalise vabaduse ekspert ja Starfish Academy asutaja Vallo Arumäe sõnab, et juhul kui me pole oma isiklikes rahaasjades veel siiani edu saavutanud, siis tegelikult pole see meie süü.

Ühest küljest on see teema, mida enamikule meist pole koolis ega kodus õpetatud ning teisest küljest, kui hakata vastuseid otsima, siis leiab selle kohta väga palju vastakat informatsiooni ja see kõik võib olla üsnagi segadust tekitav.

Kui sissetulekud kasvavad, siis kasvavad ka kulutused

Arumäe tõdeb, et valitsus ja paljud finantsasutused tahavad, et sa arvaksid, et sul on edu saavutamiseks vaja palju kapitali või uhket kõrghariduse diplomit, aga tegelikult pole see tõsi. Tema eesmärgiks on panna inimesed uskuma, et rahatarkus ja toetav praktiline keskkond on võti jõukuse luku avamiseks. Ka Arumäe ise käis kümmekond aastat tagasi esmaspäevast reedeni 9-17 tööl selleks, et maksta ära oma elamiskulud ja lubada endale võib-olla üht-teist veel, kuid sellel ajal polnud tal veel kindlasti võimalik lõpetada ära tööl käimist, sest sellest sõltus täielikult tema igakuine sissetulek. Ühel hetkel sai ta aga aru, et selline tegutsemine ei vii teda kunagi rahalise sõltumatuseni. Ta avastas, et kui kasvasid sissetulekud, kasvasid ka kulutused ja kuu lõpus ei pruukinud palju rohkem alles jääda. 2008. aastal hakkas ta rahatarkuse omandamisega teadlikumalt tegelema ning sattus gruppi, kus inimesed said kokku selleks, et rääkida rahaasjadest. Ka mängis ta toona esimest korda simulatsioonimängu Cashflow, kus sai aru sellest, kui kaugel ta tegelikult finantsvabadusest oli. „See võibolla ärataski mind. Teadmine, et minu ümber on veel teisigi inimesi, kes unistavad natuke enamat kui keskmine eestlane ja kes näevad, et selleks on reaalselt võimalus, kui muudan natuke oma käitumist ja mõtteviisi,“ lausub ta.

Üksi leida jõudu tegutsemiseks on raske – koos teha aga palju lihtsam

Selle aasta samal sügisel õnnestus Arumäel minna esimest korda Ameerikasse õppima ja tal oli võimalus liituda Robert Kiyosaki meeskonnaga. Ta mõtles, et mis saaks olla parem kui õppida otse allikast, inimestelt, kes on need asjad ellu viinud ja endale võimalikult hästi selgeks teinud. „Üks asi, mida USA koolitusel nägin, et seal on täiesti tavalised inimesed, kes olid saavutanud seda, mida mina tahtsin saavutada. Sain aru, et see tegelikult ei sõltu sellest, kui palju mul hetkel raha on või kui hea minu akadeemiline haridus on. Inimesed, kes olid minust palju nooremad ja vähem kogenud, olid saavutanud palju rohkem. Sain aru, et pean ikkagi oma keskkonda muutma - kui veedan piisavalt aega toetavas keskkonnas ja suhtlen inimestega, kes on juba edusamme teinud, siis ka enda mõtted ja käitumine hakkavad kiiresti muutuma ja hakkan nägema sarnaseid võimalusi ka enda elus. See oli minu esimene kokkupuude, kus sain aru, kui oluline on tegelikult keskkonna mõju. Üksi leida seda jõudu ja tegutseda on raske, aga kui teha seda koos, siis on seda palju lihtsam teha,“ räägib ta.

Seetõttu on Arumäe täna võtnud hingeasjaks õpetada eelkõige ettevõtlikke inimesi, kes on valmis juba tegutsema, et oma jõukust kasvatada ja kõige mõistlikum viis seda teha, on läbi koos tegutsemise. „Arvan, et see, et inimesed püüavad sellega üksi hakkama saada, on kindlasti üks takistus, mis selle teekonna aeglasemaks teeb. Kui teeme seda toetavas ja praktilises keskkonnas, siis need tulemused tulevad palju lihtsamalt,“ sõnab ta.

Investeerida saab alles siis, kui raha hakkab üle jääma?

Ühe väära arusaamana, mis Arumäel endal toona oli ja mis on ka paljudel teisel, toob ta välja, et investeerida saab alles siis, kui raha hakkab üle jääma. „Kas teil hakkab kunagi kellelgi raha üle jääma? Avastasin tööl käies seda, et hoolimata sellest, et mul aastate jooksul tööl käies sissetulek pidevalt kasvas, siis tegelikult seda raha, mis justkui üle jäi, kuskilt ei tekkinud. Pigem oli see, et kui võimalusi tuli rohkem, siis leidsin viise, kuidas see ära kulutada või upgradeida oma elustiili ja sinna see raha tegelikult kadus,“ tõdeb ta ja lisab, et avastas ka seda, et tal ei olnud kindlat süsteemi, kuidas raha kõrvale panna ja ka teadmisi, kuidas hakata seda raha ühel hetkel investeerima. „Seega kui see on sinu uskumus täna, et sa ei saa enne alustada, kui sul on raha üle jäänud, siis võin öelda, et sellisel juhul ei teki seda võimalust mitte kunagi, sest seda raha ei jää üle, kui sa seda täna teadlikult ei planeeri,“ lausub ta.

Investeerimisega alustamiseks on vaja otsust, rahatarkust ja toimivat raha kogumise süsteemi

Arumäe selgitab, et investeerimisega alustamiseks on vaja sisemist otsust, rahatarkust, toimivat raha kogumise süsteemi, aga kindlasti ka valmisolekut muutusteks. Kui meil endal ei ole piisavalt motivatsiooni, soovi ja tahet sellest aru saada või arvame, et peame pöörduma mõne finantseksperdi või – spetsialisti poole, kes peaks meile ette ütlema, kuidas käituda, siis tegelikult anname selle vastutuse endalt ära. Kui tahame oma elus liikuda vabaduse poole, siis vabadusega kaasneb alati ka vastutus ja raha on selline teema, kus pead alati võtma 100% vastutust kõikide otsuste eest. Seetõttu on kindlam viis saada rahaasjades ise targemaks, hakata neid asju teadlikult praktikute juures õppima ja leida ka toetav keskkond, kes oma kogemusi jagaks. „Esimene samm on kindlasti see, et sul on olemas toimiv raha kogumise süsteem. Nii nagu ma enda põhjal tõin näitena välja, et teenisin aastaid head palka, aga mul polnud mingit süsteemi, kuidas seda raha kõrvale panna. Alles sel hetkel, kui sain aru, et mul on vaja see süsteem luua, hakkas ka see raha tekkima. Selleks oli aga vaja teadlikku otsust, et sellega tegelema hakata,“ sõnab ta.

Pole vahet kui palju sa teenid, kui sul kuu lõpuks midagi alles ei jää

Arumäe räägib, et kui meil kuu lõpuks palgast midagi alles ei jää, siis pole sellest tegelikult mingit kasu. Ta toob teise äärmusena välja, et inimesed tihtipeale arvavad, et nad teenivad liiga vähe. Alati on olemas aga mingid väikesed sammud, millest saab juba täna alustada – ei pea jääma ootama hetke kui raha hakkab üle jääma, sest seda olukorda ei pruugi kunagi tekkida. „Kuidas me siis võiksime seda vaadata? Nii nagu äris, on see ka isiklikus plaanis sama lihtne. Meil on tulud, mis tulevad iga kuu sisse, on see siis palga näol või on see läbi teenustasu, mida küsime. Ka on meil igakuised elamiskulud, mida peame paratamatult igakuiselt maksma. Nüüd see vahe, mis üle jääb, on kasum. Selleks, et seda puhvri või kasumi osa suurendada, on ainult kaks varianti - meil on võimalik kulusid vähendada ja meil on võimalik ka tulusid suurendada,“ selgitab ta ja lisab, et tegelikult on vaja tegeleda mõlemaga. Esimesena võiks aga alustada kuludest. Mõelge selle peale, kas suudaksite elada näiteks 10% väiksemate kuludega järgmisel kuul. See nõuab küll mõtlemist ja pingutust, aga kui täna näiteks kulutame ära 1000 eurot kuus, siis kas meil oleks võimalik järgmisel kuul 900 euroga ära elada?

„Mõtle välja mingi plaan, mis nõuab pingutust, natuke kastist välja mõtlemist. Mõtle, mis sa saad ära teha, et kulusid vähendada. Ühel hetkel tuleb see alumine piir ette, sa ei saa enam

lõputult kulusid vähendada. Tulude kasvatamiseks ei ole tegelikult mingisugust piiri. See on see, kui võimekaks või kompetentseks sa ennast pead ja kas teadlikult tegeled selles suunas, et oma tulusid kasvatada. Miks tahame suuremat kasumit on see, et see võimaldab meil kiiremini rahavarusid kasvatada ja teistpidi, rahavarudest jääb üle ka see kapital, mida saame hakata ühel hetkel investeerima. Seega kogu see teekond jõukuse ja vabaduseni hakkab pihta sellest, kas mul on olemas kogumisharjumus või mitte. Kui mul seda ei ole, siis mul ei teki kunagi kapitali. Kui mul pole kapitali, siis ma ei hakka kunagi investeerima. Kui mul ei ole kapitali, millega investeerida, siis ma tõenäoliselt ei tunne ka selle tema vastu huvi ja tulemusi ei saagi tekkida. See hakkab kõik sellest pihta, kas mul on kasum, mis mul kuu lõpus alles jääb ja kas mul on plaan, et sellega ühel hetkel ka midagi teha selle asemel, et ise raha eest tööl käia, vaid raha enda eest tööle panna. Loomulikult on see lihtne ja arusaadav, aga üks on see, et me teame seda ja teine on see, et me ka teeme midagi. Küsimus on selles, et mida sa saaksid täna teha, et oma kulusid üle vaadata. Eriti praeguses majanduskeskkonnas tasub sellele tähelepanu pöörata ja tulude suurendamisel on kindlasti palju võimalusi, millele sa ei ole võibolla mõelnud, aga mis on kindlasti võimalikud,“ selgitab Arumäe.

KASULIKUD KULUD! Kulud, mille tegemine loob sulle tulusid ja varasid

Kulude vähendamisega peab Arumäe sõnul arvestama ka selle nüansiga, et on olemas sellised asjad nagu kasulikud kulud. Ehk mis loob sulle tulusid ja varasid tuleviku jaoks. Näiteks kui sa võtad iga päev bensiinijaamas kohvi ja selle üks hetk ära jätad, siis see ei muuda sinu tulevikku väga palju. Aga kui sa näiteks osaled online kursustel ja maksad selle eest tasu, siis tõenäoliselt selle kulutuse tegemata jätmine muudab sinu tulevikku. „Seega pead mõtlema, mis on selle kulutuse mõju sulle. Vahest kui sa võtad ära kulu, mis loob sulle tulevikus väärtust, siis teeb see sinu olukorra halvemaks. Seega kindlasti peaks kulusid ka selles mõttes kriitilise pilguga vaatama,“ soovitab ta.

Maksa endale esimesena

Arumäe selgitab, et „maksa iseendale esimesena“ süsteem tähendab seda, et kui sissetulek laekub, siis kõige esimesena tuleks see raha tõsta kõrvale erinevatele kontodele ja enne seda ei tehta mitte ühtegi kulutust. Näiteks online koolitusel „Praktiline juhend raha kasvatamiseks“ räägitakse detailselt lahti, kuidas seda süsteemi luua ja kuidas saad hakata järgmisest palgapäevast endale esimesena maksma ning tegema kulutusi vastavalt nendele võimalustele, mis nendel kontodel parasjagu on. „Seal on 6 erinevat kontot. Sul on elamiskulude konto, meelelahutus, pikaajalised säästud, eneseareng, rahaline vabadus ehk investeerimine ja heategevus. Kui sa sinna need protsendid kõrvale paned, siis saad hakata vaatama, kas saad endale hetkel teatud kulutust võimaldada või mitte,“ selgitab ta.

Kui soovite halbadest võlgadest vabaneda, peate raha kogumisest rohkem rõõmu tundma kui raha kulutamisest

Arumäe usub, et enamus inimesi tunnevad raha kulutamisest rohkem rõõmu kui sellest, et seda raha kõrvale panna. Ta peab seda üheks mõtteviisi küsimuseks. „Üks põhjus, miks inimesed satuvad halbadesse võlgadesse on see, et nad elavad üle oma võimete. Nad kulutavad rohkem kui nad selleks saavad tol hetkel võimaldada ja nad ei ole mitte midagi kõrvale pannud. Seega see on kindlasti ka hoiakute küsimus, et sa saaksid tekitada endale kogumise süsteemi ja tunda selle üle ka kenasti rõõmu,“ tõdeb ta.