Ettenägemise võime
Nii näiteks tunne, et „midagi peab juhtuma” võib kujuneda tavatunnete poolt märkamatuks jäänud märkide tõttu. Me justkui ei näe objektiivseid põhjusi närveerimiseks, ometi vasardab teadvuses mõte: „Midagi on siin valesti”. Sellise tunde võib tekitada isegi täiesti tühine asi — hommikusöögi ajal võtab partner oma lemmikkruusi asemel teise, tavalise kruusi. Miks?
On veel üks teooria, mis seletab intuitsiooni hoopis lihtsamalt: meie vaistlikud oletused saavad reaalsuseks vaid seetõttu, et oleme neid ise oodanud, järelikult oleme alateadlikult püstitanud seose oletuse ja selle materialiseerumise vahele.
Ning kõige levinum teooria rajaneb täiesti lihtsale seletusele: inimese teadvus otsib kokkulangevuse seosed välja sellepärast, et nii on kergem kohaneda meid ümbritsevas kaootilises reaalsuses.
Tegelikult on teooriaid palju, kuid kahjuks ei anna neist ükski täpset vastust küsimusele, mis siis ikkagi on intuitsioon.
Niisiis jääb kuues meel meie jaoks ikka veel seletamatuks võimeks. Tõsi, seda andi pole antud kõikidele inimestele ning kaugeltki mitte kõikidele naistele, nagu vahel kiputakse arvama. Psühholoogid kalduvad kinnitama, et intuitsioon on paremini arenenud nendel, kes on harjunud elama tunnete, mitte mõistusega.
Intuitsiooni teisik
See on ärevustunne. Sageli seostame seda millegi negatiivse eelaimdusena. Kuidas siis eristada intuitsiooni pealetükkivatest muremõtetest?
Intuitsioon, see on seletamatu „kuues meel” — eelaimdus, mis on suunatud tulevikku ega oma ratsionaalset seletust. See on suguluses loomingulise inspiratsiooniga ning sellega võib kaasneda ärevus seni, kuni eelaimdus kas läheb täide või ei. Igal arenenud intuitsiooniga inimesel tuleb ette valgustavaid äratundmishetki. Intuitsioon, kuigi sel pole loogilist seletust, näeb kas täpselt või vähem täpselt ette tulevasi sündmusi.
Mille poolest erineb ärevustunne intuitsioonist? Ärevust tundev inimene ootab tulevikult alati midagi halba ning hirmsat. Intuitiivne valgustus võib olla aga ka positiivne, ning ärevus, mis eelaimdusega vahel kaasneb, on tingitud vaid ootusest — kas läheb täide või ei?
Inimest aga, kes kannatab ärevushäirete all, jälitab mure peaaegu pidevalt. Ta muretseb praktiliselt kõige pärast: raha pärast, oma tervise pärast… Kusjuures hirmu tundmiseks polegi olemas reaalseid põhjusi, või kui on, siis on need tugevalt ülepaisutatud. Need pole normaalsed hirmud, vaid patoloogiliselt ülepaisutatud ning täiesti alusetud kartused.
Intuitsiooni treening
1. Anna intuitsioonile nimi ning pöördu tema poole sagedamini nõu küsimiseks — nagu oma parima sõbratari poole.
2. Võtke sõbratariga kaks ühesugust ümbrikku ning pange neisse teie tuttavate fotosid. Seejärel püüdke kumbki ära mõistatada, millises ümbrikus milline foto asub.
3. Eelnevale punktile sarnane intuitsiooni arendamise võte, ainult telefoni teel. Leppige sõbratariga kokku, et kumbki teist teeb ühte kolmest eelnevalt kokkulepitud tegevusest. Seejärel püüdke ära arvata, mida kumbki tegi.
4. Tõmba kaardipakist välja kaart, pilt allpool. Algul proovi ära arvata masti värv, seejärel aga, mis kaardiga tegemist on.
5. Püüa ära arvata, kes annab uksekella või kes helistab telefonitsi. Ära ole õnnetu, kui esialgu ei taba märki.
6. Fantaseeri sagedamini, kusjuures püüa kõike pisiasjadeni ette kujutada. Keskendu vaid positiivsetele või neutraalsetele fantaasiatele. Teel tööle püüa arvata, mida näed, kui sisse astud: kuidas on sinu kolleegid täna riides, keda sa esimesena kohtad ja kuidas naeratab see uustulnuk naaberosakonnast. Koduteel püüa mõistatada, kes on kodus, millega nad tegelevad, kas teler on sisse lülitatud, kas kass magab.
Kui arenenud on sinu intuitsioon?
Iga jaatav vastus annab plussi, mida rohkem plusse, seda tugevam on sinu intuitsioon.
