Uue elu lävepakule astunud 27-aastane naine: kuidas olla intiimne võõra mehega?

„Öeldakse, et kahekümnendad on enda ja elu avastamiseks – mida sa tahad ja kellega sa elu koos veeta tahad. Mina ilmselt ei saanud seda märget,“ räägib 27-aastane naine.

Väga armas ja tähelepanelik kutt, minu kohtingukaaslane, istus minust üle laua ja naeratas. See oli meie teine kohting. Ma otsustasin kasutada hetke ja oma hirmust üle saada ning laususin ühe hingetõmbega: „Ma peaksin ilmselt mainima, et olen olnud abielus.“

Ma valmistasin ennast ette ja ootasin reaktsiooni, mis oleks segu üllatusest, segadusest ja kaastundest, nagu olin harjunud. „Vau,“ vastas ta, „aga ei tundu, et sul midagi viga oleks.“ Kolmandat kohtingut ei tulnud, kirjutab 27-aastane noor naine.

Kohtingute asemel ühine pangakonto

Öeldakse, et kahekümnendad on enda ja elu avastamiseks – mida sa tahad ja kellega sa elu koos veeta tahad. Mina ilmselt ei saanud seda märget. Saades 22, olin ma abielus oma kolledžiaegse poiss-sõbraga ja me sisustasime oma New Yorgi kodu.

Kohtinguäppides vasakule lohistamine oli karm reaalsus, mida teadsin ainult sõprade kaudu.

Samal ajal, kui minu sõbrannad flirtisid baarides kuumade võõrastega, avasime meie ühist pangakontot. Kui nemad üritasid inimest ja tundmatut numbrit kokku viia, rääkisime meie, kas tahame saada lapsi. Kohtingutel käimine oli alternatiivreaalsus, mida teadsin ainult pealtvaatajana. Kohtinguäppides vasakule lohistamine oli karm reaalsus, mida teadsin ainult sõprade kaudu.

See kõik muutus, kui mu abielu lagunes ja leidsin end 27-aastaselt silmitsi kohtingumaailmaga esimest korda elus. Kohtingutel käimist on mulle kõige paremini kirjeldatud kui tööintervjuul kandideerimist ametikohale, mille osas sa pole päris kindel, kas seda soovid: põnev, närvesööv ja frustreeriv üheaegselt. Ja mul polnud isegi aimu, kuidas selles maailmas navigeerida.

Hirmutav intiimsus

Kõige suurem amps oli aru saada, kuidas end teisele inimesele avada, kui olin kord juba andnud lubadusi igaviku kohta, siis nüüd need põlesid nleekides… Kuidas olla intiimne võõra mehega, kui olin terve oma täiskasvanuea harjunud vaid ühega?

Pidin maadlema ka selliste küsimustega, et kas ma tahaksin, et mu kohtingukaaslane mu kodust peale võtaks (rüütellik) või peaksin temaga kohtuma baaris (turvaline). Kas ma peaksin pakkuma, et maksan arve ise? Ja loomulikult juurdlesin ka selle üle, kas mainida oma ebaõnnestunud abielu või mitte. See polnud just parim fun fact, mida niisama möödaminnes mainida.

Lahutamine tundus justkui oleks keegi mul vaiba alt tõmmanud. Mul oli tuhat küsimust, aga pärast abielu kokku kukkumist, uskusin ma kuskil sügaval siiski, et mul on veel armastuse vallas midagi kogeda.

Iseend tundma õppides

Aja jooksul muutus segadus väiksemaks. Kui olin abielus, ei osanud ma mõelda väikestele asjadele. Jah, muidugi me arutasime, kus tahaksime elada, kuidas oma aega paarina koos veeta. Aga ma unustasin endalt küsida, mis on minu isiklikud soovid, millised on mu lemmikud hobid. Kohtingutel käies avastasin, kui vähe ma tegelikult enda kui 27-aastase naise kohta teadsin. Irooniliselt aitas kõik see mul ennast paremini tundma õppida.

Kohtingutel käies avastasin, kui vähe ma tegelikult enda kui 27-aastase naise kohta teadsin.

Mõned kohtingud tuletasid teravalt meelde, miks minu abielu ei töötanud ja sundisid mind enda väärtuste eest seisma. Parimad kohtingud andsid aga lootuse, et ka õige inimene on kuskil seal olemas.

Samas pean tunnistama, et ma ei tunne siiani ennast 100 protsenti mugavalt, kui pean ütlema, et olen lahutatud. On raske ennustada, kuidas inimesed reageerivad ja kuidas nende reaktsioonid mind mõjutavad. Samas olen läbi selle ebamugavuse õppinud ennast rohkem usaldama. Ja kõige selle valguses polegi see nii halb.

Allikas: InStyle