Eestit imelapsena nägev Taiz Coe: mul on kohati tunne, nagu elaksin Narnias, sest olen koguaeg ümbritsetud tarkadest inimestest

E-residentsuse äriarenduse ja partnersuhete koordinaator on maailmakodanik Taiz Coe, kes näeb Eestit kui imelast ning on vaimustunud piirideta elamise utoopilisest ideest.

„Ma hoiatan kohe, et ma räägin palju,“ alustab Taiz, naerdes meie intervjuudl. Erinevalt eestlaslikust tagasihoidlikkusest ja napisõnalisusest on e-residentsuse meeskonnaliige julge eneseväljendusega ning räägib kartmatult oma elu tõusudest ja mõõnadest.

Naine, kes on külastanud enam kui 35 riiki

Kuid juba esimesele küsimusele vastamine läheb keeruliseks – kust on Taiz pärit? Tema aktsent ei reeda konkreetset riiki. „See on alati kõigi esimene küsimus, millele on väga raske vastata. Ma sündisin Brasiilias, aga ma olen kasvanud erinevates riikides ehk mu isiksus on kujunenud paljude kultuuride koosmõjus.“ Lapseea soov reisida ja maailma näha on täitunud, sest nüüdseks on Taiz külastanud enam kui 35 riiki ning elanud Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal ning jõudnud praeguses eluetapis Eestisse.

„Kokkuvõttes olen ma maailmakodanik, mis on ühelt poolt väga huvitav. Teisalt olen ma igal pool välismaalane, ka oma armastatud sünniriigis Brasiilias ei tunne ma end enam kohalikuna,“ lisas ta. Erinevates riikides elamine on tekitanud Tazis veendumuse – mida ta ise kutsub naljaga utoopiliseks – et riigipiirid ei peaks kedagi takistama. „Muidugi ma saan aru, et administratiivselt ja ajalooliselt on riigipiirid olulised, aga maailmas on palju inimesi, kes ei tunne end oma sünnimaal kodus ning kes võiksid olla teises riikides hoopis õnnelikumad ja panustada paremini ühiskonda,“ ütles ta.

E-residentsus: mida see endast kujutab?

Oma piirideta mõtteviisi tõttu jõudis ta ka e-residentsuseni. Programm, mis võimaldab äri korraldada asukohast sõltumatult ja anda kõigile võimaluse kasvatada rahvusvaheline ettevõte, sobis maailmarändurile nagu valatud. „Ma hakkasin e-residentsuse kohta uurima juba programmi algusajal, aga e-residendiks sain alles 2019. aastal. Toona elasin korraga kahes riigis, Hispaanias ja Saksamaal. Kuna ma pidin töö tõttu palju reisima, siis oli mul vaja ettevõtet, mida saaksin mugavalt ükskõik kust juhtida,“ rääkis Taiz.

Nüüdseks töötab ta programmi äriarenduse ja partnersuhete meeskonnas ehk toob üha rohkemate e-residentide ettevõtteid Eestisse, kasvatades seega Eestisse laekuvat maksutulu. Nii võib Taizi näha erinevatel avalikel üritustel ja vebinaridel kiitmas Eesti ettevõtluskeskkonda ja kirjeldamas Eesti elu ja kauneid linnasid. „Ma tahan, et inimesed õpiksid Eestit tundma ning näeksid, et e-residentsus on midagi enamat kui lihtsalt vahend välismaalastele, kes tahavad ettevõtlusega tegeleda. See on programm, mis näitab, kui lihtne on Eestis asju ajada ning tõestab eestlaste soovi avada oma riik teistele.“ Seetõttu on ta muutunud ka Eesti suhtes väga kaitsvaks – kui keegi ütleb midagi riigi kohta valesti, siis ootab teda ees parandav loeng.

Taizi töö teine pool on partnerlus ehk erinevate välismaa riigiasutuste ning tehnoloogia- ja idukeskustega suhtlemine ja koostöökohtade leidmine. Seda eriti Hispaanias, Prantsusmaal ja Brasiilias. Uhkete ametinimetustega ja oluliste inimestega suhtlemine ei pane naisel jalga värisema, sest Taiz on hingelt mässaja, kellel on seljataga pikk karjäär, mis koosnes suurettevõtete, või isegi konglomeraatide projekte läbi viies. Nii on Taiz istunud ühe laua taga Google, Netflixi ja Facebooki tippjuhtidega. „Seetõttu on mul lihtsam rääkida ministrite ja tegevjuhtidega. Kuigi Eestis on see oluliselt kergem, sest inimesed ei hooli nii palju tiitlitest ega sea end pjedestaalile. Siin on täiesti normaalne lennata presidendiga ühes lennukis ja keegi ei pea seda imelikuks,“ ütles ta.

Edu ei saavutata üksinda!

Oma varasemas karjääris õppis Taiz, et edu ei saavutata üksinda. „Ma töötasin enne meestekeskses kollektiivis, kus kõik teised olid minust oluliselt vanemad. See testis väga mu kannatlikkust, aga õnneks oli mul hea juht, kes toetas mind ja seisis minu eest,“ ütles ta. Kuna töö oli rahvusvaheline, siis pidi Taiz tegema koostööd ka paljudest erinevatest kultuuridest pärit inimestega. „Sa pead arvestama, et ärikohtumiste ajal ei suuda sa muuta teiste kultuurilisi kombeid ja tõekspidamisi, vaid töötama välja eraldi strateegi iga kohtumise jaoks. Kokkuvõttes olema nagu kameeleon, kes kohandab oma käitumist vastase järgi,“ ütles ta.

Noortele naistele, kes soovivad töös edu saavutada, soovitab Taiz valida hoolikalt oma sõpru ja eeskujusid. „Ümbritse ennast inspireerivate inimestega ja vaata, mida nad on teinud ning milline on nende ellusuhtumine. Samuti uuri inimeste kohta, kelle elukogemus on sinu omast täiesti erinev, näiteks tutvu inimestega, kes peavad elus tegelema palju suuremate raskustega kui sina. Nii avardad oma maailmapilti,“ ütles Taiz.

Eesti nägemine andeka imelapsena

E-residentsuse tõttu kolis ta Eestisse ning nüüdseks on Taiz elanud Tallinnas aasta aega. Eestit näeb ta kui andekat imelast, kellel on suurepärased teadmised ja omadused, kuid kellel on veel ruumi kasvada. „Mul on kohati tunne, nagu elaksin Narnias, sest olen koguaeg ümbritsetud tarkadest inimestest, kelle silmades on näha vaadet tulevikku. Kuna riik on väike, siis tundub, et kõik on omavahel tuttavad ja suhtuvad üksteisesse ühtemoodi. Pole vahet, kas sa oled eduka ettevõtte asutaja või tavatöötaja - suhtlus toimub kõigiga samal tasemel,“ kirjeldas Taiz.

Kuigi eestlaste kohta öeldakse, et nad on pigem tagasihoidlikud ja mitte kõige sõbralikumad võõraste suhtes, siis Taizi kogemus on teine. „Eestlased on väga sõbralikud ja mind on Tallinnas hästi vastu võetud. Kusjuures Eesti on esimene riik, kus mul on peale esimest aastat rohkem kohalikku tuttavaid kui välismaalasi,“ ütles ta. Samas lisas ta, et tutvuste kasvatamine sõpruseks on keeruline, seda eriti talvisel ajal, mil ei toimu palju üritusi.

Eesti rahvsutoitude kohta ütles Taiz, et need meenutavad väga Saksa kööki. Näiteks sült meenutab saksa sülzet, mis samas pole ta lemmik. „Mulle maitseb peedisalat, kilu ning juustu ja lillkapsa road,“ ütles ta. Tallinnas on Taizi lemmikkohaks saanud Telliskivi ja Balti jaama turg, kuhu naist viib just tema armastus toidu vastu. „Mulle meeldib leida väikseid kohvikuid ja restorane, et saada maitseelamust ja proovida midagi uut. Samuti avastasin iglusauna, kuhu ma nüüd koguaeg inimesi kutsun,“ ütles ta. Järgmisena plaanib maailmarändur Eesti rabasid avastada. Siiani on teda tagasi hoidnud hirm usside ees. „Ma olen kuulnud, et rabas on palju rästikuid ja ma kardan neid nagu tuld. Kui ma kellegi teadjama kaasa võtan, siis saan hakkama,“ arvas ta.