„Tahaksingi lihtsalt teada, kuidas on see teistes peredes lahendatud. Minu jaoks on jõulud väga tähtis püha, olen jõulude armastuse süstinud ka oma kolmele lapsele. Meest jätavad jõulud pigem ükskõikseks, aga päris selline ta ka ikka ei ole, et ärme üldse kinke tee ega kuuske tuppa too.

Alates sellest, kui sündis meie esiklaps, oleme igal aastal käinud tunnisel jõulusel fotosessioonil, et saaks koguda kauneid mälestusi perepiltide näol. Iga aastaga on mu mees aga järjest rohkem tõrges – talle ei meeldi, ta ei taha, ta ei oskavat poseerida, tal olevat nii ebamugav, mingu ma ise lastega...

See teeb mind nii kurvaks. Olgu, ei peagi kõik kõigile meeldima. Aga kui see on meie traditsioon olnud juba nii palju aastaid, miks on vaja seda virisemisega rikkuda, kui see võiks lihtsalt olla tegevus, mis kõiki rõõmustab? Vanana on meil ju koos nii tore neid pilte vaadata. Ma ei teagi nüüd, mis saab. Sel aastal on mu abikaasa kohe eriti tõrges, ütles lausa, et temal on sellest „tilulilutamisest“ siiber! Aga minul? Minul on sellisest suhtumisest mõõt täis!

Kuidas saaks sellist olukorda lahendada?“

Head Naisteka lugejad, pakkuge kommentaarides lahendusi!