„On tõepoolest olnud imelik aasta…“ mõtiskleb Lenna sõrmuseid ringi tõstes. Märkan, et kui jutuks tuleb sügavam teema, hakkavad rõngad sujuvalt asukohti vahetama. „Mis edasi saab? on kindlasti üks küsimus, mida olen mõttes mitu korda esitanud.“

Elu on rebinud – sakutanud erisuguste plaanide ja ettevõtmiste vahel. „On olnud inventuuri tegemise aasta. Palju eneseületamist. Mulle tundub, et koroona-aeg lõi teatud kontrasti. Kõik oli kinni, kontserte ei toimunud, kuhugi minna ei saanud, aga nüüd äkitselt on väga palju tegemist.“ Vabadus – mida vahepeal oli laialt käes – libiseb nagu liiv sõrmede vahelt minema. „Tuleb jälle ümber harjuda.“