Kui kurja juureks ei ole otseselt maiustused, siis armastatakse rasvaseid/soolaseid toite, millesse on ikkagi lisatud suhkrut. „Suhkrut on ka kastmetes ja armastatud leivatoodetes, rääkimata saiakestest ja kommidest. „Janu kustutamiseks“ valitakse suhkrurikas mahl või vahepalaks „tervislik“ kohupiimakreem, mida peaks lisatud suhkrukogust arvestades nimetama tegelikult juba maiustuseks,“ avaldab Egle.

Harjumus magusat süüa on nii suur, et seda maitset eelistatakse ja otsitakse juba pea igast toidukorrast. Märkamatult on aga toitumine liikunud tervislikest valikutest ja vajalikust kaloraažist väga kaugele.

Vahele jäänud toidukorrad

Fitbody toitumisnõustaja Kristin Oja sõnul ei ole põhiprobleem mitte suhkru tarbimine iseenesest, vaid hoopis põhjuses, miks seda tehakse. Nimelt on paljudel kiire elutempo ning toitumine on muutunud ebaregulaarseks. Tihti jäetakse toidukordi vahele ning haaratakse seetõttu kiire energia saamiseks nii magusaid kui soolaseid snäkke.

„Nii jääb puudu nii kiudainetest, asendamatutest amino- ja rasvhapetest, valkudest, vitamiinidest kui mineraalainetest. Samuti on sellised toidud üpriski energiatihedad – me saame väikesest toidukogusest palju kaloreid. Nii ei teki täiskõhutunnet, sööme tavatoidu hiljem ikkagi järele ja snäkid on kaloraaži mõttes ekstra,“ selgitab Kristin.

Millest isud tekivad?

Snäkid sisaldavad harilikult ka igasuguseid lisaaineid, näiteks tekstuuri- ja maitseparandajaid, mis suurendavad isu. „Tekstuur, maitse ja lõhn on neil head ning nii sööd sa lihtsalt rohkem. Ka suhkru ja rasva kombinatsioon mõjub isu tõstvalt. Puhast suhkrut või puhast koort süües saab kiiremini küllalt, kui näiteks jäätisega maiustades. Me saame näiteks tatrast ja maiustustest mõlemast süsivesikuid, ometigi ei kipu keegi keedetud tatraga niiviisi liialdama kui maiustustega. See tähendab seda, et meie keha ei ihka mitte suhkrut, vaid sööme üle sellepärast, et maiustustes olev kombinatsioon koostisainetest on see, mis meid liialdama paneb.“

Snäkkide valgusisaldus on samuti madal, aga just valgus on need, mis aitavad täiskõhutundel tekkida ja ülesöömist vältida. Siinjuures tuleb mainida, et valgubatoonid ei pruugi tekitada sama täiskõhutunnet kui sama suurt valgukogust sisaldav kalatükk või läätseportsjon. „Batoonid ja valgupulbrid on mõeldud ennekõike neile, kellel on suurenenud energiavajadus ja kelle tavatoitumine ei taga piisavas koguses toitainete ja energia saamist. Näiteks suure treeningkoormuse korral või siis, kui ei jõuta või ei soovita suuri toidukoguseid tarbida,“ rõhutab Kristin.

Valgurikas toit tekitab pikemaajalise täiskõhutunde.

Aga suhruasendajad?

Süütud ei ole ka suhkruasendajatega tooted. „Need on tihtipeale veelgi magusamad ja harjutavad maitsemeeled väga magusa maitsega ära,“ avaldab Kristin. Tihti on tegu ka müügitrikiga – silt „suhkruvaba“ ei tähenda sugugi, et toode oleks kasulik. Toote koostis on sama toitainevaene, vaid suhkur on asendatud suhkruasendajaga.

Ei tasu alahinnata ka fakti, et me näeme maiustusi ju igal pool – reklaamides, poodides ja bensiinijaamades. „Suhkru- ja jahutoodete omahind on madal ja reklaam mõjutab meid kõiki ka alateadlikult. Mõelge kasvõi sellele, kuidas kaubad poodides paigutatud on – ikka nii, et peaksid ahvatlustest lähedalt mööda minema.“

Nälg või emotsioon?

Toit, eriti just liigselt suhkrut, rasva või soola sisaldav, on nii parim tujutõstja kui ka preemia hea soorituse eest. Ideaalis võiksime me siiski süüa füüsilise nälja rahuldamiseks ja keha toitainetega varustamiseks. Seega tasub enne maiustuse haaramist mõelda, kas see teeb sind õnnelikuks või näksid lihtsalt harjumusest ning tunned hiljem süümepiinu.

Loeb siiski tervik – kui toitumine on suures pildis korras, ei ole üks šokolaad mingi kuritegu. Ka enesele pidev keelamine võib panna meid seda rohkem tahtma. Paljud inimesed kipuvad selliste keeldudega elades pidevalt libastuma ja siis korraga pidurdamatult maiustusi tarbima, kuna nagunii on toitumine käest läinud ja süümepiinad tekkinud.

Tegelikult ei ole põhjust magusa söömise pärast süümepiinu tunda, isegi kui magusakogused on olnud liiga suured. See ei aita luua paremaid söömisharjumusi. Pigem keskenduda tulevikule ja mõelda, milliseid positiivseid valikuid saaksid teha oma toitumise parandamiseks.

Kas sina kontrollid suhkrut või suhkur sind?

Egle sõnul hakkavad maitse-eelistused kiiresti muutuma ning vajadus suhkrurikaste toitude järele kaob, kui inimene suudab kasvõi lühiajaliselt magusatarbimist piirata. Kui harjumus on olnud pikalt, siis esineb kindlasti tagasilööke, aga tunned iga korraga, et neid on lihtsam ohjes hoida. Mõnel inimesel piisab juba 5–7 päevast peale maiustuste tervislikemate alternatiividega vahetamist, et magusaisu üle kontroll tagasi saada.

Muidugi ei tähenda see seda, et suhkur on üdini halb ja seda süüa ei võiks. „Tuleb lihtsalt iseendalt küsida – kas mina kontrollin oma valikuid? Kas olen sellises vormis, nagu soovin? Kui vastus on ei, on järgmine samm otsustada, kas oma elu ja valikuid ning seega ka oma enesetunnet ning ilusat figuuri kontrollida,“ soovitab Egle enda vastu aus olla. „Kui vastus on jah, on vaja vaid otsust. Tihti näengi, et Challenge'i programmis osalejad otsustavad piirata suhkru tarbimist ja siis seda teevadki. Edukalt!“

8 nippi, kuidas suhkrutarbimist vähendada:

1. Ära asenda toidukordi snäkkidega!

2. Mõtle läbi enda poetrajektoor ja väldi magusa- ja limonaadiletti.

3. Loe alati toote koostist. „Suhkruvaba“ ei tähenda tervislikku toodet!

4. Enne magusasöömist mõtle, kas see teeb sind õnnelikuks ja kas sul on seda vaja. Või võtad kommi harjumusest või toidukorra asemel.

5. Joo vett! Tihti on meil isud hoopis veepuudusest.

6. Leia maiustustele tervislikud alternatiivid – puuviljad, pähklid, juurviljad.

7. Vaata üle enda tervikmenüü – ehk on mõnest olulisest toitainegrupist puudus, mis magusaisu põhjustab.

8. Tee nädalane magusapaus ja märka, kuidas magusaisu muutub.