Hiljuti teatasid lehed, et Eestis elab suhtelises vaesuses üle 300 000 inimese ja enim on nende seas eakaid, aga ka ühe vanemaga peresid – pärast poja sündi oli Kristiinagi kolm aastat üksikema.

„Emast ja isast oli mul toona väga palju abi,“ lausub Kristiina. „Ka mõnest nõustajast, keda ma sel hetkel nagu pimesi kuulasin, sest neil oli sarnaste olukordadega kogemusi.

Selle hetkeni polnud ma harjunud esinemiste eest suurt midagi tahtma: veel 15 aastat tagasi peeti täiesti loomulikuks, et kirjanik teeb kõik esinemised pooltasuta. Aga minu esinemised pole kunagi olnud sellised, et lihtsalt lobisen natuke ja teen teosele reklaami. Teen alati kava, püüan pakkuda kunstilist ja kultuurilist elamust. Kui jäin lapsega kahekesi pereks, siis õppisin, kuidas töö eest tasu küsida ja lepinguid koostada.“