Varajased sümptomid jäävad tihti märkamatuks, aga on üks vähestest vähivormidest, mida saab õigel ajal sekkudes ära hoida
Jaanuar on emakakaelavähi teadlikkuse kuu ning sel aastal kutsutakse sõeluuringule 70 000 naist. Tervisekassa koondas kokku info, mida enne sõeluuringule minemist teadma peaks.
Mis on emakakaelavähk?
Eestis on nii emakakaelavähi esinemissagedus kui ka suremus üks kõrgemaid Euroopas. Emakakaelavähki võivad haigestuda kõik naised igas vanuses ning selle peamine tekitaja on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib naha ja limaskestade kokkupuutel, sh sugulisel teel. Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, vaid nakkusallikas on HPV-ga nakatunud teine inimene.
Keda oodatakse sõeluuringule?
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Tänavu on tasuta sõeluuringule oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised, kes on sündinud aastatel 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993.
Miks on oluline sõeluuringus käia?
Emakakaelavähk on üks vähestest vähivormidest, mida on võimalik õigel ajal sekkudes ära hoida. Uuringul osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mis tähendab, et need on ravitavad. Sõeluuringul osalemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi enesetundes ning vähi varajased sümptomid jäävad tihti märkamatuks, sest inimene tunneb ennast täiesti tervena.
Kuidas end sõeluuringule registreerida?
Vähi sõeluuringute register saadab sihtrühma naistele elektrooniliselt nimelise kutse. Kuna kutse ei pruugi aga kõikideni jõuda, ei pea seda ootama jääma, vaid iga antud aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluv naine võib võtta ühendust sobiva raviasutusega või broneerida aja digiregistratuuri kaudu. Sõeluuringuid tegevate raviasutuste kontaktid leiab haigekassa kodulehelt. Tasub ka meeles pidada, et kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.
Kuidas sõeluuringuks valmistuda?
Sõeluuringuks aega valides tasub mõelda oma menstruaaltsükli peale. Proovi ei saa võtta menstruatsiooni ajal ning kõige sobivam aeg uuringu proovi andmiseks on tsükli 10.–20. päeval. Uuringule minnes tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Mis toimub sõeluuringu ajal?
Kõrge riskiga viirustüvede olemasolu kontrollitakse papilloomiviiruse testiga. Uuringul osalemine sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse väikese harjakesega emakakaela limaskestalt ja kanalist proovimaterjal. Protseduuri kartma ei pea, see kulgeb kiirelt ja valutult ning HPV uuringu järgselt ei ole mingeid piiranguid tavapärasele eluviisile.
Kuidas tulemustest teada saab?
Võetud proov saadetakse laborisse uurimisele. Kui uuringuproovis ohtlikke viirustüvesid ei esine, saab uuringu tulemusega tutvuda patsiendiportaalis digilugu.ee. HPV-negatiivse vastuse korral on naine tagasi sõeluuringule oodatud viie aasta pärast.
Positiivse vastuse korral – ehk kui selgub, et patsient on mõne(de) kõrge riskide viirustüvede kandja – analüüsitakse laboris samast materjalist võimalikke emakakaela rakumuutusi. Kordusuuringute vajadusest teavitatakse igaüht personaalselt.
Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või kirjutades info@haigekassa.ee ning helistades 669 6630. Vaata ka lisaks: www.soeluuring.ee/emakakaelavahk .
