„Oma meeleolu või -laadi saab natukene nagu raadiolainet kruttida,“ on Elisabet kogenud. „On olnud päevi, kus ma ei taha üldse voodist tõusta, sest kõik on nii vastik, tahaksin kodus olla. Vahel saan abi sellest, et sõnastan: praegu olengi kurb. Andes tujule nime, hakkab see kuidagi lahustuma. Ja tegelikult läheb alati paremaks.“