Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets kogus kokku ning pani kirja grupiliikmete kõige populaarsemad kulude ja tulude jälgimise viisid.

Vali sobiv abivahend

Selleks, et aru saada, kuhu raha kaob ning mille arvelt on võimalik säästa, tuleb alustuseks saada ülevaade oma väljaminekutest.

Kogumispäeviklased kasutavad kulude ja tulude kaardistamiseks kõige rohkem Exceli tabelit, kuhu saab kategooriad ja summad käsitsi sisestada. Et algus lihtsam oleks, võib internetist leida Exceli põhju, kuhu on kategooriad ja valemid juba sisestatud ning mida saab oma vajaduste järgi kohandada. Häid põhju leiad näiteks lehelt minuraha.ee või Kogumispäeviku Facebooki grupi failide alt. Kui tahad hallata kõikide pereliikmete rahaliikumisi, võid eelarve laadida pilveteenusesse, näiteks Google Drive’i või Google Sheetsi, et kõik osalised saaksid seda vaadata ja muuta.

Teine levinud viis ülevaate saamiseks on internetipanga eelarve rakendus (olemas nii Swedbankil kui ka SEB Pangal). Kui maksad pangakaardiga, siis näed kategoriseeritud väljavõtet oma sissetulekutest ja väljaminekutest. Lisaks saad kuludele lisada limiite, võrrelda eri perioodide kulutusi jne.

Eelarve haldamiseks on loodud ka tasuta ja tasulisi mobiiliäppe. Osasse neist saab andmete mugavaks analüüsimiseks laadida oma internetipanga väljavõtted, neid on hea kasutada ka siis, kui ollakse mitme panga klient. Kogumispäeviku grupis soovitatakse proovida näiteks selliseid rakendusi nagu Monefy, Bilance, MyFinancier, YNAB, 1Money ja Spendless.

Ning muidugi võid algatuseks proovida kõige lihtsamat meetodit – paberit ja pliiatsit! Võid kasutada näiteks värvilisi markereid, et välja tuua kohad, millele saaksid edaspidi vähem kulutada, ning teha tekkinud mõtete kohta märkmeid.

Eelarve koostamise süsteem

Kui kulude jälgimiseks sobiv abivahend leitud, on järgmine samm mõelda läbi eelarve koostamise süsteem.

Eelarvet on mõistlik koostada ühe kuu kaupa, sest laekub ju palk üldjuhul üks kord kuus ning ka püsikulud, nagu kommunaal- ja laenumaksed või mobiiliarved, tuleb tasuda kord kuus. Alustuseks pane kirja, kui suured olid möödunud kuu sissetulekud ja millele raha kulus. Kui tulud ja kulud kirjas, koosta uuele lehele järgmise kuu sissetulekud ning planeeri neist lähtudes kulud (ja lisa ka kulude piir). Kuidas see täpsemalt käib?

  • Esmalt pane kirja kõik sissetulekud ja püsikulud (kommunaal- ja laenumaksed, arved).

  • Seejärel lahuta sissetulekute summast püsikulude summa. Näiteks kui sissetulekud on 1300 eurot ja püsikulud 600 eurot, siis järele jääb 700 eurot.

  • Jaota saadud summa teiste kulugruppide vahel. Alusta olulisematest kategooriatest (nagu toit, majapidamiskulud, transport ja tervis) ning liigu vähem olulisemate juurde (nagu riided ja meelelahutus). Hea oleks igale kategooriale lisada ka ülempiir.

  • Kui soovid säästa, siis planeeri see eraldi kategooriana ning kanna summa kohe kuu alguses eraldi säästukontole.

Kui pere sissetulekud on ühekordsed või ei laeku regulaarselt, tasub rahaasju plaanida kvartali, poolaasta või koguni aasta-paari lõikes. Nii saad kuude kaupa kirja panna teadaolevad suuremad sissetulekud (tulumaksutagastus, preemia) ja väljaminekud (pereliikmete sünnipäevad, puhkusereisid) ning nendega arvestada.

Eelarve ei ole kunagi päris valmis, vaid seda tuleks jooksvalt analüüsida. Mõtestatud eelarvet pidades teed kuu kuu järel rahatargemaid otsuseid ning oled motiveeritud leidma viise sissetulekute suurendamiseks ja väljaminekute vähendamiseks.

Pea meeles: iga kõrvale pandud euro teeb lõpuks kokku suurema summa, seega tasub raha järjepidevalt kõrvale panna ning seeläbi oma turvatunnet suurendada.