„Me mõlemad armastame maaelu ja -inimesi. Ma ei oskagi midagi paremat tahta,“ toob naine välja peamise, mis neid peiuga seob. „Mul on hea meel, et pole olnud vaja minna kuskile kedagi püüdma. Alati öeldakse, et küll ta tuleb ise ja tavaliselt me ei usu seda, aga täpselt nii ongi. Kedagi paaniliselt otsida on ajaraiskamine. See enesenäitamine, see vajadus minna kuskile, et ennast näidata ...“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena