Saskia Alusalu meenutab hirmutavat läbielamist: mäletan perioodi, kus tekkis tugev, kõikehõlmav tuimus

Värskes ajakirjas Anne & Stiil räägib endine kiiruisutaja Saskia Alusalu oma praegusest elust ja tegemisest ning meenutab seika uisutamisajast, kui keha oli kurnatud ja vaim väsinud.

„Öelda depressioon oleks liiga karm, aga mäletan perioodi, kus tekkis tugev, kõikehõlmav tuimus,“ ütleb Saskia. Selleks et midagigi tunda – mõista, et see on endiselt võimalik –, pistis ta palja käsivarre sügavale lume sisse.

„See oli kõige hullem seis, mida kogenud olen – mitte tunda rõõmu ega kurbust.“ Ta arvab, et sellised olukorrad on alati tagajärg, mitte põhjus. „Tuleb maha istuda ja välja mõelda, mis selle pinnale tõi. Üle mõelda pole muidugi mõtet – teinekord on tarvis lihtsalt puhata.“ Enamasti leiab Saskia vastused loodusest, sportlaskarjääris oli abi ka psühholoogist. Praegu käib ta vahel nõia juures nõu pidamas.

„Mulle tundub, et oleme loodusrahvana palju teadmisi ajaga minetanud ja loomupärast väge ära andnud,“ mõtiskleb ta. „Ma ei usu sellesse, et ostad poest kristalli, paned jalad seinale ja kõik probleemid lahenevad, kuid seda on ette tulnud küll, et käin jalutamas, leian mõne ilusa kivi, loen head sõnad peale ja loodan, et see toob mulle taskus või kindalaekas õnne. Olen ise selle kivi leidnud, see on mind kõnetanud ja ma panin väe sinna sisse. See on minu surramurra,“ naerab ta.

Loe avameelset intervjuud SIIT: KAANELUGU | Saskia Alusalu: kui aeg on küps, siis soovin väga emaks saada