„Tahaksin väga nõu inimestelt, kes tunnevad ennast minu olukorras ära. Teenime mehega mõlemad keskmist palka ja kui enne õnnestus meil igakuiselt midagi veidi kõrvale panna, siis nüüd, kõikide nende hinnatõusude juures see enam ei õnnestu.

Meil pole kummalgi hetkel võimalik lisatööd juurde võtta, seega tuli kuludele-tuludele tõsiselt otsa vaadata. Tegin meile Exceli tabeli, jätsin ära emotsiooniostud, mõned oma iluprotseduurid, vahetasin kodupoe Maxima vastu...

Teoorias on see kõik ju väga ilus, aga minu elukaaslane selle kõigega kaasa ei läinud. Käib jätkuvalt lõuna ajal väljas söömas, ehkki olen korduvalt pakkunud, et võin ju kasvõi ise talle lõuna kaasa pakkida; ostab oma väga kalleid proteiinipulbreid, keeldub jõusaali odavama vastu vahetamast. See kõik teeb mind väga kurvaks, sest mulle tundub, et kui mina üritan kokku hoida ja olen nõus mõningatest asjadest loobuma, siis tema on lihtsalt hoolimatu ega pea minu pingutusi millekski. Muidugi olen temaga sellest rääkinud, aga vastuseks saanud ainult pahase mühatuse, et elama peab ju ka. Kas siis see, mida ma teen, ei ole meie mõlema heaks?

Kas keegi oskaks palun nõu anda, kuidas saada ka mees säästmise usku?“