„Sõprus on sõprus ja seks on seks. Täiesti eri asjad ega pea tingimata ühes pajas olema, saavad mõlemad omaette vabalt eksisteerida. Sõprus on siiski oluliselt kestvam ja sügavam tunne, see ei teki üleöö ja peab aastatepikkusele ajaproovile vastu. Kui ta ikka on tõeline sõprus, mitte sõpruse mängimine.

Seks nii sügavale hinge ei poe, see võib vabalt ka ühe ööga piirduda ja hommikuks ununenud olla. Armastus jääb kuhugi sinna kahe vahele, sellega kaasneb mingil hetkel tõenäoliselt seks, kuigi ka platooniline armastus on võimalik.

Kõige kõvem variant oleks muidugi, kui seksitakse armastatud partneriga, kellega suhe on ajapikku sõpruse staadiumini arenenud. Selline suhe juba enam ei lagune. Aga samas nõustun ka eelkõnelenutega, sõbraseks võib sõprusele endale tõepoolest igaveseks põntsu panna, selliste asjadega ei tasu kergekäeliselt mängida.“