„Väidetakse, et näiteks juuksurid peavad tihtilugu lisaks oma käelisele tegevusele olema ka psühholoogi rollis, sest kui klient tuleb ja pikalt toolis istub ning jutt jookseb, jõuab selle mitme tunniga palju erinevaid teemasid lahata,“ arutleb Maarika.

„Aga ma ei ole kuulnud, et kuskil mujal nii oleks või et see lisaks juuksuritele levinud praktika oleks. Või et võiks nii juhtuda, et mitte klient ei hakka oma eraelulisi probleeme lahkama, vaid seda teeb hoopis teenusepakkuja! Kuid minul täpselt nii hiljuti juhtuski. Olin pikalt tundnud õlgades ja kaelas pingeid ning otsustasin, et jah - ma olen ära teeninud ühe turgutava massaaži. Sinna salongi, kus ma tavaliselt käin, ma nii kiiresti aega ei saanud, kui oleksin tahtnud, seega valisin huupi ühe teise koha, millel olid ka päris head arvustused.

Tund aega lõõgastust... Nii ma vähemalt arvasin. Tegelikkuses oli nii, et massöör tegi oma tööd ka hästi, kuid samal ajal sain tund aega kuulata tema vägagi isiklikke eraelulisi muresid, et küll läheb ikka lapsel koolis halvasti ja elukaaslane ka midagi õigesti ei tee... Üritasin mingit nõu anda vahepeal viisakusest, aga sain aru, et ta tahab lihtsalt kurta. Tunni aja möödudes tundus, et tal vist läks küll vaimselt kergemaks. No tore! Vähemalt keegi sai õnnelikuks...“