Paljud armastuseotsijad on lapsepõlves õppinud tundma end väärtusetuna, uskuma, et keegi ei armastaks neid sellisena, nagu nad tegelikult on, ning loovad valemina. Täiskasvanuelus kohtavad nad inimesi, kes armuvadki nende valeminasse. Ent see armastus ei kesta kaua. Mingil hetkel hakkab tegelik mina välja paistma ja saabub pettumus. Kui valitud kaaslane hakkab tõrjuma, kinnistub lapsepõlves salvestatud sõnum: keegi ei armasta neid sellisena, nagu nad tegelikult on.
