„See on paljudele inimestele tõehetk.“ Neli sammu keskkonnateadlikuma elu suunas liikumiseks

„Enda keskkonnajalajälje vähendamine ei ole tegelikult sugugi keeruline, tuleb alustada oma igapäevaste tarbimisotsuste ülevaatamisest ning vajadusel lasta lahti mõnest vanast harjumusest, kaupluses valida keskkonnale ja endale kasulikumad, ökomärgisega tooted ning mõista ringmajanduse vajalikkust,“ ökomloetleb Kätlin Kurg-McGregor Keskkonnaagentuurist.

„Kahjuks on aastakümneid kestnud plastiplahvatus toonud meile kaasa palju halbu harjumusi.“

Ringmajanduse seisukohast tasub mõelda alternatiividele. Näiteks tavaline nõudepesukäsn väsib suhteliselt kiiresti ning muutub prügiks ning seetõttu võiks selle asendada vastupidava harjaga. Eksootilistest riikidest toodavad maitsetaimed tasub aknalaual ise kasvatada. Menstruaalanumad ei tekita selliseid probleemseid jäätmeid nagu tampoonid ja hügieenisidemed. Plastpudelis vedel seep tasub asendada paberpakendis tahke seebiga või kasutada ökomärgisega vedelseepi, mille dosaator ei lase üledoseerida. Näokoorijate puhul eelistada suhkru või soola baasil koorijaid, mitte hõõruda oma nahka mikroplastikuulikestega, mis lõpuks jõuavad merre. Plastikust kosmeetilised vatitikud võiks asendada looduslikust materjalist alternatiividega ning ühekordsed vatipadjad pestavatega. Ja pakendeid sorteerides ja eraldi kogudes on näha, kui suure osa meie igapäevasest prügist need moodustavad. See on paljudele inimestele tõehetk.

Marilis Viira Keskonnaagentuurist, lisab, et ökomärgisega toodete eeliseks on ka ohutuma keemia kasutamine. „Vahel lisatakse kosmeetika- või puhastusvahenditesse lõhnaaineid seetõttu, et summutada koostisosade mitte eriti atraktiivset lõhna. Lõhnaained jällegi koosnevad erinevate ainete kokteilist, millest näiteks mitmed tekitavad allergiaid. Ökomärgisega toodetes on piirangud nii ohtlike ainete kui ka lõhnainete kasutamisel. Paberit pleegitatakse tihti valgeks gaasilise klooriga, mis on tervisele kahjulik. Seega mõelge enne, kui väga vänge lõhnaga või kriitvalgeid tooteid ostate!“

Samas kiidab ta Eesti tarbijaid, kes erinevate küsitluste järgi eelistavad esmalt kodumaist toodangut ning teavad suhteliselt palju erinevatest ökomärgistest. „Teadliku tarbija jaoks on esimesel kohal Eestis valmisatud ökomärgisega tooted, mille kvaliteedis saab olla kindel ning mille transpordiheitmed on võimalikult madalad. Samuti on taaskasutus meie inimeste seas väga olulisel kohal ning seda iga aastaga aina enam!“

Lisasime ka neli sammu keskkonnateadlikuma elu suunas liikumiseks:

1. Enne ostu mõtle, kas seda toodet on ikka vaja.

2. Mõtle, kas saab selle toote asendada keskkonnahoidlikuma alternatiiviga.

2. Eelista ökomärgisega tooteid, mille vastu on usaldus.

3. Tarbi tooteid säästlikult ja viimase hetkeni.

4. Sorteeri jäätmeid ja vii pakendid eraldi pakendikonteinerisse et need jõuaksid ringlusse.

allikas: Keskkonnaagentuuri blogi