Kevadväsimus on iga-aastane mure? Neli nutikat häkki, kuidas see periood rõõmsalt üle elada

Pikale talvele järgnev kevadväsimus ja sellega kaasnev meeleolu langus on tuttav meist igaühele. Kuidas aga see periood võimalikult valutult üle elada ja tagada endale sellegipoolest piisav energiavaru ning positiivne tuju?

Valem kevadväsimusele vastu hakkamiseks ning enda turgutamiseks koosneb tegelikult täiesti lihtsatest ja igapäevastest komponentidest, mida on kasulik meeles pidada ka muudel aastaaegadel.

Päevane energiatase sõltub öisest unekvaliteedist

Suve lähenedes muutuvad päevad justkui pikemaks ja tegusamaks ning võib tekkida kiusatus näpistada toimetusteks aega juurde unetundide arvelt. Samas on just kevadväsimuse perioodil eriti oluline tagada piisav une kestus ja kvaliteet.

Et oma unemustritest täpsemat aimu saada, on võimalik abivahendina kasutada näiteks und jälgivat nutikella või telefoni allalaetavat „Sleep Cycle“ rakendust, mis muuhulgas aitab uinuda, analüüsib unekvaliteeti ja äratab magaja sobilikus unefaasis. „Igapäevaselt kasutatavate nutiseadmete juures ongi kõige toredam see, et neid lahendusi saab nii-öelda biohäkkimiseks kasutada ka siis, kui me isegi ärkvel ei ole,“ selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.

Loomulikult tasub enne magama jäämist silmas pidada ka klassikalisi unehügieeni soovitusi, nagu näiteks pime ja jahe tuba, suurema söömise vältimine vahetult enne uinumist või nutiseadmetel öövalgustuse režiimi kasutamine.

Keha tuleb tankida õige kütusega

Tervislik toitumine on harjumus, mida peaksime järgima kogu aasta vältel, mitte praktiseerima ainult kevadväsimuse sümptomeid tundes. Paraku aga ahvatleb suve lähenemine paljusid inimesi dieeti pidama või ekstreemseid toitumiskavasid jälgima, kuid lõppude lõpuks - toit on ju ikkagi meie keha kütus!

Tervise Arengu Instituudi loodud toitumisalane nõuandeleht www.toitumine.ee annab hea ülevaate tasakaalustatud toidulauast ja soovituslikest portsjoni suurustest. Lisaks mitmekesisele toitumisele ei tohi unustada ka piisavat vedeliku tarbimist, sest tihti on keskendumisraskused ja loid olek põhjustatud hoopis organismi veepuudusest.

Meditatsioon aitab maandada stressi

Uuringud on tõestanud, et meditatsioon aitab vähendada stressi, ärevust ja depressiooni, tugevdab meie kognitiivseid funktsioone ja keskendumisvõimet. Lisaks on see kasulik ka kehale, alandades vererõhku ja parandades une kvaliteeti. Meditatsiooni on võimalik praktiseerida paljudes eri vormides ja see on kättesaadav meile kõigile.

Üks võimalus lõõgastumiseks on meditatsiooniharjutuste tegemine. Näiteks nii algajatele kui ka edasijõudnutele sobiv „Headspace“ rakendus pakub meditatsiooninõuandeid ja -seansse nii stressi ja ärevuse maandamiseks kui ka oma karjääris isiklikule kasvule kaasaaitamiseks. „Hääljuhendatud meditatsioone, uinumismuusikat, hingamis- ja tähelepanuharjutusi pakkuv meditatsioonirakendus õpib ja annab oma kasutajale varasemate tegevuste põhjal uusi isikupärastatud soovitusi,“ selgitab Mishina ning lisab, et „Headspace“ on ka järjekordne näide sellest, kuidas tehisintellekt ja masinõpe aitavad innoveerida tervishoiu ja heaolu valdkonda.

Inimesed on loodud liikuma

Kuigi esialgu võib tunduda, et liikumine või sportimine väsitavad organismi, siis tegelikult aitab isegi lühike treening kehas vabastada serotoniini, mis omakorda teeb meid energilisemaks ja motiveeritumaks, rääkimata muust kasust nagu näiteks rasvapõletus, vereringe paranemine ja stressi vähenemine.

Kes eelistab treeningu läbi viia kodustes tingimustes, saab seda teha näiteks jooga, tantsimise või muude jõuharjutuste näol. Aga miks mitte proovida oma päevast aktiivsust täita hoopis jalutusringi abil, millega saame ühtlasi ka päikesevalgust - just seda organism ju vajabki pärast meie pikka ja pimedat talve!

Jõukohaseks aktiivsuse eesmärgiks võib võtta näiteks 10 000 sammu tegemise päevas. „Päevas tehtud sammude arvu on lihtne jälgida nutitelefoni või -kella abil,“ julgustab tehnoloogiaekspert oma seadmeid kasutama ka liikumiseesmärkide täitmiseks.