Elukaaslase aprillinali tõi pisarad silma: ka täna, meenub mulle see julm nali meie Mustamäe vannitoast

„Ilmselt ta ei mõelnud halba, aga kurb, et ta ka kaugemale ei mõelnud,“ meenutab rahvusvahelise naljapäeva õhtul Naistekale saadetud kirjas oma lugu Maris (43).

„Tahaksin, et kõik teaksid, et iga nali ei ole nali ja iga nali ei aja naerma. Õhkõrn on see piir, millest võib üle astuda.“ Kuigi Marise lugu jääb pea kaheteistkümne aasta taha, tõdeb naine, et nõme on see tänaseni.

„Miks ma seda kirjutan? Selleks, et öelda, et kui naljaga tabatakse õrna kohta, võib see olla tohutult valus. Ka täna, olles nüüd pereinimene, meenub mulle see julm nali sealt väikesest vannitoast.“