Mure kella ei küsi! Ämmaemanda nõuandetelefonilt saab alati abi: on ette tulnud ka planeerimata kodusünnituse juhendamist

„Ma olen kuuendat nädalat rase ja märkasin, et veritsen. Kas pean EMO-se pöörduma? Mida ma teha saan, et laps alles jääks?“ Sellisele kõnele vastavad ämmaemanda nõuandetelefoni 12252 ämmaemandad vahel lausa mitu korda päevas!

Tänavu märtsis sai Eesti üks populaarseimaid telemeditsiiniteenuseid, Ämmaemanda Nõuandetelefon 12252 seitsmeaastaseks ning selle aja sisse on mahtunud 100 000 kõnet, mis on toonud lugematul hulgal rõõmu ja veidi ka pisaraid.

Ööpäeva jooksul võtame vastu kõnesid nii naistelt kui ka meestelt, noortelt ja ka eakamatelt, sest ämmaemanda pädevusse kuulub kogu naise elukaar sünnist surmani. Õnneks kasutavad teenust üha rohkem ka mehed. Isegi selle lühikese seitsme aasta jooksul on näha, kuidas mehed aina rohkem lapse planeerimise, raseduse, sünnituse ja lapse kasvatuse protsessis osalevad, tõus on olnud väga suur.

Parimad spetsialistid

Ämmaemanda nõuandetelefon kasvas omamoodi välja perearsti nõuandetelefonist 1220. Nimelt töötas üks asutajatest, Liina Normet, perearsti nõuandetelefoni tegevjuhina. Tema tööülesannete hulka kuulus ka kõnede kvaliteedikontroll. Üsna pea sai ta aga aru, et pereõed jäävad pädevuselt alla just ämmaemanda valdkonna küsimustes. Normet rääkis ideest oma tädile, pikajalise kogemusega ämmaemand Maila Teramehele, kellega koos loodigi Eestisse ööpäev läbi tegutsev Ämmaemanda Nõuandetelefon 12252.

Kuigi Eestis on suur tervishoiutöötajate põud, on meil õnnestunud üles leida parimad oma ala spetsialistid. Kõik nõuandetelefoni ämmaemandad on kõrgelt koolitatud ja pärjatud tiitlitega nagu rahvaämmamend, aasta ämmaemand jne. Suurepärane kollektiiv on kindlasti üks meie edu aluseid.

Mure kella ei küsi

Paratamatult tekivad mured ootamatult ning sageli just õhtuti ja nädalavahetuseti. Need on ka nõuandetelefoni kõige töisemad ajad. Päeval on sageli võimalik tabada ka enda arsti või ämmaemandat, kuid töövälisel ajal on mure justkui kaks korda suurem. Öösiti on põhimuredeks imiku gaasivalud, ootamatult alanud sünnitus, imetamisprobleemid, rasedusega seotud mured jms. Vahel on loomulikult ka sootuks teistsuguseid probleeme, näiteks uuris helistaja kell üks öösel, kas rase hommikul kohvi tohib juua.

Mitmeid kordi on ette tulnud ka planeerimata kodusünnituse juhendamist. Kõned jõuavad meieni kas otse perekonnalt või siis suunab häirekeskus Ämmaemanda Nõuandetelefonile. Oleme ka kiirabi töötajaid telefoni teel juhendanud. Kui siis lõpuks läbi telefonitoru vastsündinu nuttu kuuled, tuleb pisar silma küll!

Kuidas rasedusest hoiduda? Kas mina olen isa?

Probleeme, mille pärast helistatakse on väga erinevaid. Kõige sagedamini tuntakse muret raseduse alguses tabanud veritsemise, sünnituse alguse, imetamise, imiku gaasivalude, rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja menopausi teemadel.

Päris sageli tuleb ämmaemandatel aidata koos helistajaga välja arvutada, millal rasestumine ikkagi täpselt aset võis leida. Kahjuks pole see kunagi sajaprotsendiliselt täpne, kuna kõik inimesed on erinevad. Sellised mured vaevavad sageli just mehi, kes pole kindlad, kas oodatav laps on ikka nende järeltulija.

Aitame ka veebis

Koroonakriis mõjutas rasedate käitumist drastiliselt. Kui 2020. aasta märtsist enam tugiisikuid nakkuse leviku piiramiseks sünnituse juurde ei lubatud, tekkis rasedate seas paanika. Sajad helistajad uurisid, kuidas nad üksi sünnitama lähevad ja hakkama saavad. Sellest ajendatuna tegi Ämmaemanda Nõuandetelefon 12252 veebiloengu, et selgitada naistele, kuidas ennast ise sünnitusel aidata. Esimeses loengus osales sadu naisi ning sellest kasvaski välja terve loengusari, millest siiani puudus oli. Praegu võib meie veebiloengute valikust leida endale sobiv üle 20 erineva seast!