Levivad müüdid ja valearvamused nagu ohustaks infarkt ainult eakaid inimesi, kuid tegelikkuses võib tähelepanuta jäänud kõrge kolesteroolitase viia infarktini, millele sageli ei eelne ka hoiatavaid sümptomeid.
„Südameinfarkti ehk südamelihase verevarustuse häire olulised riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suur vabade rasvhapete sisaldus veres, püsivalt kõrge veresuhkur, ülekaal ja suitsetamine. Tähtis roll on ka perekondlikul eelsoodumusel, aga see üksi ei otsusta haiguse teket ega raskust. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega, kuid tegelikkuses ei puuduta südamehaigused ainult vanemaealisi. Järjest enam on ka noori, kes on enese teadmata ebatervisliku eluviisi tõttu südamehaiguste riskigrupis,“ selgitas Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei.
Mehed on suurema südameinfarkti riskiga
Sei sõnul võib infarkti esineda nii naistel kui meestel, kuid paraku esinevad suuremad tervisekahjustused just meeste puhul. „Südamehaiguse esinemise ja infarkti saamise tõenäosus on mehel oluliselt suurem kui täpselt samade näitajatega naisel. Abiks ei ole ka Eesti meeste kalduvus vältida arsti juures käimist,“ nentis proviisor. Ta tõi näitena välja, et kui eesti mees viib reeglina mitu korda aastas hooldusesse oma sõiduki või teeb regulaarset kontrolli kodu küttesüsteemile, siis tervisekontroll jäetakse sageli vahele ning südamehaigus võib jääda aastateks diagnoosimata.
„Naisi ohustavad südamehaigused pigem vanemas eas, kuna naiste risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse on seotud menopausiga. Naiste südamehaiguste riskitegurid on vanus, kõrge vererõhk, normist kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus, suitsetamine ja istuv eluviis,“ ütles proviisor. Ta lisas, et naistel on infarktist tingitud vaevused sagedamini ebatüüpilised ja salalikumat laadi - see on üks põhjusi, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel. Südameinfarkti korral esineb naistelgi valu rinnus, kuid meestest enam on neil infarkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus.
Kõrgenenud näitajad organismis pole sageli füüsiliselt tuntavad
Südameapteegi proviisor nentis, et terviseseisundi jälgimise muudab nii naiste kui meeste puhul keeruliseks ka see, et keha annab tugevamini märku pigem madalate näitajate korral. Seega võtab kõrgenenud näitajate avastamine kauem aega ja muutused organismis saavad toimuda pikema aja jooksul. „Riskifaktorite seast on veresuhkur just üks selline näitaja. Hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur annab tavaliselt endast märku näljatunde, väsimuse, külma higi ja äärmuslikul juhul kokku kukkumisega. Samas kõrge veresuhkru ehk hüperglükeemiaga haiglasse jõudnud patsient võib öelda ka, et tema enesetunne on täiesti tavapärane,“ selgitas ta, miks on ohtlike tervisenäitajate avastamine keeruline.
Sei lisas, et samamoodi pole füüsiliselt kehas tuntav ka kõrge kolesteroolitase ning seetõttu on oluline seda regulaarselt kontrollida. „Normaalne üldkolesterooli tase on alla 5 mmol/l, kõrgenenuks peetakse 6,5 kuni 7,8 mmol/l. Kõrgest kolesteroolist tingitud südamehaigused võivad sageli olla pöördumatud, mistõttu on eriti oluline terviseprobleemile õigel ajal jälile saada,“ pani apteeker südamele ja kutsus kõiki üles oma tervise eest hoolt kandma. Ta tõi välja, et väga paljud küll käivad regulaarselt vereanalüüsi tegemas, ent väga sage on olukord, kus reaalseid samme näitude parandamiseks ette ei võeta. „Kahjuks üksi näitude jälgimisest ei piisa ning terviseohu vähendamiseks peab ka pisut kõrgema kolesteroolitaseme puhul tegema muutusi elustiilis ning jälgima, kas need parandavad analüüside tulemusi,“ lausus proviisor.
Südameapteegi proviisor Sei sõnul on kõrge vererõhk kõige sagedamini esinev riskifaktor, mis on sarnaselt veresuhkrule päeva jooksul pidevas muutumises ja mille püsivast kõrgenemisest ei pruugi keha valjult märku anda. „Inimene võib kurta väsimust, peavalu, tasakaaluhäiret või suminat kõrvas. Vererõhuaparaadi olemasolul on seda võimalik iseseisvalt kodus jälgida. Nii veresuhkrut, kolesterooli kui vererõhku saab mugavalt mõõta ka suuremates apteekides. Kui näitajad on üle normi, peaks juba pöörduma perearsti poole, kes annab edasised soovitused ja nõu, mida tuleks edasi teha, kuid esimene soovitus on sageli just eluviiside ja toitumise üle vaatamine ja korrigeerimine. Oma tervise hoidmiseks saab palju ära teha juba ainuüksi tervisliku elustiiliga.“ lausus apteeker.
Südameinfarkti riskitegurid:
Kõrge vererõhk - kõrge vererõhk võib kahjustada veresoonte seinu ja suurendada südamehaiguste riski.
Kõrge kolesteroolitase - kõrge kolesteroolitase võib põhjustada kolesterooli kogunemist arteritesse ja suurendada südamehaiguste riski.
Diabeet - diabeet võib põhjustada veresoonte kahjustusi ja suurendada südamehaiguste riski.
Suitsetamine - suitsetamine on üks suurimaid südameinfarkti riskitegureid, kuna see kahjustab veresooni ja suurendab vererõhku.
Ülekaal ja vähene füüsiline aktiivsus - need tegurid võivad suurendada vererõhku, kolesterooli ja diabeedi riski.
Stress ja ärevus - krooniline stress ja ärevus võivad kahjustada veresoonte tervist ja suurendada südamehaiguste riski.
Vanus ja sugu - mehed on tavaliselt suurema südameinfarkti riskiga kui naised. Samuti suureneb südamehaiguste risk vanusega.
Pärilikkus - geneetiline eelsoodumus võib suurendada südameinfarkti riski.
