Paraku on sagedane, et üle normi oleva kolesteroolitasemega midagi ette ei võeta. Proviisor jagab soovitusi, mida teha, et hoida kolesteroolitase alla 5 mmol/L ja hoida südame tervist.
„Kolesterool on rasva sarnane aine, mis on keha toimimise jaoks hädavajalik. Paraku võib liigne kolesterool koguneda veresoonte seintele ning suurendada südame-veresoonkonnahaiguste ning infarkti riski,“ rääkis proviisor Aleksandr Sei. Ta selgitas, et kolesterooli peetakse kõrgenenuks, kui üldkolesterooli näit on üle 5 mmol/L. Õnneks ei vaja aga kõrgem näit alati arsti sekkumist ning on palju asju, mida igaüks saab teha, et alandada kolesteroolitaset ja hoida oma südant.
„Sarnaselt paljudele teistele terviseprobleemidele, on ka kõrge kolesteroolitaseme korral oluline mõista, mis seda põhjustab. Üks peamiseid põhjuseid on ebatervislik toitumine ning sealjuures suure rasva- ja kolesteroolisisaldusega toiduainete, nagu loomsed rasvad, küllastunud ja transrasvade tarbimine. Samuti ülekaal ja vähene liikumine ja näiteks suitsetamine. Oma rolli võib mängida ka geneetika,“ nentis Sei.
Esimene samm on tervislik toitumine
Sei tõi välja, et esimene samm kolesteroolitaseme alandamiseks ongi toitumise korrigeerimine. „Ebatervisliku toidu tarbimine pikaajaliselt ja suures koguses võib tõsta vere „halva“ ehk LDL-kolesterooli sisaldust põhjustades näiteks ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumist. Tähtis on ka „hea“ ja „halva“ kolesterooli suhe organismis,“ nentis proviisor.
Ta tõi välja, et tuleks vähendada toiduainete tarbimist, mis sisaldavad küllastunud rasvu ja transrasvu, nagu punane liha, piimatooted, või, margariin, küpsetised, kiirtoidud ja töödeldud toidud. Need toiduained võivad suurendada „halva“ kolesterooli taset veres. Selle asemel tuleks eelistada toite, mis on rikkad „hea“ HDL-kolesterooli poolest, nagu näiteks kala, pähklid, seemned, avokaadod ja oliiviõli,“ ütles Sei.
Proviisori sõnul on oluline roll ka kiudainerikaste toitude tarbimisel: „Hea kolesterooli osakaalu tõstmiseks võiks tarbida rohkem kiudaineterikast toitu nagu teravilju, sellerit, kapsast ja õunu. Samuti oomega-3-rasvhapete rikast toitu nagu rasvaseid kalu, pähkleid ning lina-, kanepi- ja tšiiaseemneid, samuti teed ja küüslauku. Ka punase riisi puhul on täheldatud, et selle tarbimine aitab kolesteroolitaset alandada,“ selgitas Sei.
Lisaks toitumisele tõi proviisor välja, et tähtis osa südame tervise eest hoolitsemisel lasub ka liikumisel ja kehakaalu normi piires hoidmisel. „Tänapäeval veedame suure osa nii töö- kui ka vabast ajast istudes. See teeb aga karuteene meie südamele. Ideaalis võiks liikuda 5-7 korda nädalas vähemalt 30 minutit päevas. Aeroobset treeningut võiks noor inimene teha 2-3 korda nädalas,“ ütles proviisor.
Ta toonitas, et igaühe tervis on nende endi kätes ning kui pole kindel, kust alustada, tuleks pöörduda perearsti või apteekri poole, kes oskab soovitusi anda või vajadusel edasi suunata. „Samuti saab kolesteroolitaset mõõta igas suuremas Südameapteegis, mida on kasulik teha, sest kõrge kolesteroolitase ei pruugi kuidagi füüsiliselt väljenduda,“ lausus Sei.
Soovitused kolesteroolitaseme alandamiseks:
1. Toitumisharjumuste muutmine: oluline on vähendada küllastunud rasvade, transrasvade ja kolesteroolirikka toidu tarbimist ning suurendada tervislike rasvade, nagu oliiviõli, pähklid ja seemned, osakaalu.
2. Füüsilise aktiivsuse suurendamine: regulaarne treening ja liikumine aitab vähendada kolesteroolitaset.
3. Kaalu alandamine: ülekaalulisus võib olla seotud kõrgenenud kolesteroolitasemega.
4. Suitsetamisest loobumine: suitsetamine kahjustab veresoonte seinu ning suurendab kolesteroolitaset
5. Ravimite manustamine: mõningatel juhtudel on kolesteroolitaseme alandamiseks vajalik medikamentoosne ravi, mille määrab arst.
