Puugid ei varitse ainult metsas! Ohtliku hammustuse vältimiseks tuleks silmas pidada kolme aspekti

Koos kevadiselt soojade ilmadega aktiviseeruvad looduses ka puugid, kes levitavad mitmeid haigusi, sealhulgas puukentsefaliiti ja -borrelioosi.

Apteeker annab nõu, mida saab igaüks ise ära teha nende haiguste vältimiseks ja mis võiks koduses apteegis puugi eemaldamiseks olemas olla.

Saku Tervisekeskuse Benu apteegi farmatseudi Anton Ojamaa sõnul algab puugihooaeg Eestis tavaliselt aprillis ning kestab oktoobrini. „Eestis levinud võsapuugi aktiivsusperiood on pikk - neid kohtab kuni novembrini, eriti sageli mais, juunis ning augustis. Laanepuugi aktiivsusperiood on aga lühem - tavaliselt on nad aktiivsed kuni juuli lõpuni,“ selgitab apteeker ning lisab, et puugid muutuvad aktiivseks, kui maapinna temperatuur on +5 kuni +7 kraadi. „Talvel on puugid tavaliselt talveunes ja ei ole aktiivsed, kuid pehme talve ajal võib puuki kohata ka jaanuaris-veebruaris.“

Apteekri sõnul on tuntuimad puugi levitavad haigused puukentsefaliit ja -borrelioos, millest esimene on kõige ohtlikum, häirides tõsiselt kesknärvisüsteemi tööd ning võib põhjustada pareese, halvatust ning mälu- ja koordinatsioonihäireid. „Lisaks võivad Eestis puugid levitada ka anaplasmoosi ja puukrikketsioosi, mille sümptomid on gripitaolised ning keeritsbakterit Borrelia miyamotoi, mille tõttu võib tekkida kõrge, kuni 40-kraadine palavik ning kaasneda ka närvisüsteemi kahjustused. Lisaks võivad puugid kanda ka neoerlihhioosi nakkust, millega ei pruugi kõigil sümptomeid ilmnedagi, kuid võib esineda peavalu, iiveldust ja oksendamist, kaela jäikust, külmavärinaid, öist higistamist ning korduvaid kõrge palaviku hoogusid,“ loetleb Ojamaa.

Kõige raskema haiguse hoiab ära vaktsiin

Kõige tõsisema puukide levitatava haiguse puukentsefaliidi vastu on olemas vaktsiin, mida apteeker soovitab kindlasti kasutada. „See on ainus viis, kuidas võib kas haigestumist täielikult ära hoida või selle läbipõdemise pehmemaks teha. Vaktsineerimisega võib alustada iga hetk, kuid Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillis,“ räägib Ojamaa. Ta selgitab, et vaktsineerimine toimub järk-järgult - kaks esimest süsti tehakse ühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. „Esimene kordussüst on vaja teha kolme aasta möödudes, järgnevad kordussüstid viie aastaste intervallidega. Vaktsineerida saab lisaks perearstikeskustele ka apteekides.“

Puugid ei varitse ainult metsas

Ojamaa selgitab, et Eestis eelistavad puugid elukohaks rikkaliku lehekõduga, varjulisi ja piisavalt niiskeid alasid, eelkõige kõrge rohuga kohti. „Puuke võib enim leida sega- ja salumetsadest, laanemetsadest ja võsadest. Arvukamalt on puuke seal, kus liigub rohkem potentsiaalseid ohvreid, näiteks loomaradade lähedal. Samuti karja- ja heinamaadel ning põlluäärtel ja metsaservadel, kuid neid võib leida ka linna rohealadelt,“ räägib apteeker.

Puugihammustuse vältimiseks soovitab ta silmas pidada kolme aspekti: riietust, asukohta ja vaatlust. „Looduses liikumiseks tuleks valida sobiv, võimalikult kinnine riietus. Samuti tasuks eelistada heledaid rõivaid, sest neilt on puuki kergem märgata. Kindlasti soovitan kasutada ka sobivaid puugitõrjevahendeid ning vältida kõrgema taimestikuga kohti. Võimalusel tasub liikuda teeraja keskel, eemal kõrgest rohust ja põõsastest,“ räägib Ojamaa. „Enda keha tasub pärast looduses käimist kontrollida alati mitu korda, sest vaid nii saab olla kindel, et puuke ei ole.“

Kiire eemaldus vähendab haigestumise riski

Kui kehalt on juba puuk leitud ja ta imeb verd, tuleks puuk apteekri sõnul võimalikult kiirelt eemaldada, sest sellega väheneb puuginakkuse saamise risk. „Mida kauem on puuk naha sees, seda rohkem viirust satub verre,“ räägib Ojamaa.

Kuidas puuk aga õigesti eemaldada? Apteeker selgitab, et puugist tuleks haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt, vältides sealjuures puugi pigistamist. „Pigistades võib puugi keha purustada ja kui ta on nakkusekandja, võib nakkus mikrohaavade kaudu inimesele edasi kanduda,“ hoiatab Ojamaa ning soovitab puugi eemaldamiseks kasutada peenikeste otstega pintsette või tange.
„Puuki tuleks eemaldada teda aeglaselt ülespoole tõmmates. Seda tehes tuleb kindlasti meeles pidada, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!“ rõhutab ta lisades, et puugile ei tohi peale määrida ei alkoholi, bensiini, küünelakieemaldajat, õli, rasvu ega seepi.

Kodusesse apteeki soovitab apteeker soetada peenikeste otstega pintsetid, millega saab puuki kõige paremini välja tõmmata. „Samuti võiks kodus alati olemas olla paratsetamool valu vaigistamiseks ja palaviku alla võtmiseks. Samuti tasuks varuda valmis ka repellent ehk puugitõrje aerosool,“ soovitab Ojamaa.

Puugihammustus vajab pikemat jälgimist

Ojamaa sõnul võib pärast puugihammustust kuluda rohkem kui kolm nädalat, enne kui nakkuse sümptomid muutuvad märgatavaks. Seetõttu tasuks oma tervist pikemaajaliselt jälgida.

Tema sõnul on mitmeid tunnuseid, mille puhul tasuks arsti poole pöörduda. „Sümptomiteks võivad olla muuhulgas halvenenud enesetunne ja nõrkus, valgustundlikkus, palavik, pea-, selja- või lihasevalu, hammustuskoha punetus ja paistetus või laienev punetav laik. Lisaks võivad tekkida ka muud tervisehäired,“ loetleb Ojamaa.