Professor ja arstiteadlane Aili Paju soovitab tervise turgutamiseks „metsa apteeki“ külastada: praegu on kõige ilusam aeg!
„Tänapäeva kiires, stressirohkes elus, kus paljud viirused kipuvad kimbutama, pole vaja alati apteeki tormata. Tervist tugevdavaid ja väärt raviomadustega taimi on looduslikus „metsa apteegis“ küllaga,“ kirjutab loodusravi ekspert Aili Paju oma äsjailmunud raamatus „Apteek metsas“.
Tartu Ülikooli professori ja arstiteadlase Aili Paju elutööks on olnud eestlaste harimine ravimtaimede tundmisel, tema artiklite ja raamatute abil on sirgunud juba mitu põlvkonda ravimtaimi kasutavaid inimesi. „Praegu on kõige ilusam aeg, energiarikas, loodus tärkab. Metsa minnes saab korjata kasepungi, männikasve, kuusevõrseid jne. Põõsad ja puud jagavad energiat. Loodusest saab kevadest hilissügiseni korjata taimi, nende pungi, lehti, õisi, vilju,“ soovitab Aili Paju.
Millal on õige aeg ravimtaimede kogumiseks?
Tasub teada, et taimede keemiline koostis muutub nii vegetatsiooniperioodil kui ka ööpäeva jooksul.
Parim aeg ravimtaimede kogumiseks on siis, kui taim sisaldab kõige rohkem toimeaineid.
Õite ja lehtede kogumiseks sobiv aeg on kuiv, päikesepaisteline päev, soovitavalt enne keskpäeva. Eriti oluline on see eeterlikke õlisid sisaldavate õite kogumisel. Korjamise ajal ei tohi taim olla märg. Eesti rahvatarkus ütleb, et kõige parem aeg ravimtaimede korjamiseks on vanakuu periood (täiskuust noorkuuni), siis kogub taim enesesse kõige rohkem toimeaineid.
· Pungi kogutakse varakevadel, kui nad on paisunud, kuid pole veel puhkenud.
· Õisi korjatakse taimel esimeste õite ilmumisel, taimelatva või kogu maapealset osa kogutakse õite puhkemisel või õitsemise ajal.
· Lehti korjatakse enne õite puhkemist, kui lehed on täiesti välja arenenud.
· Vilju kogutakse siis kui need on küpsed, kuid mitte ülevalminud.
· Koort eemaldatakse kevadel, kui mahlade liikumine on kõige elavam ja koor on lahti. Koort kogutakse ühe-kaheaastastelt okstelt.
· Juuri kogutakse kas kevadel enne lehtede tärkamist või sügisel, mil taim on närtsinud.
Kuidas ravimtaimi kuivatada?
· Ravimtaimede kuivamisel ja säilitamisel on oluline järgida temperatuuri. Paljude taimede toimeained (nt eeterlikud õlid) lagunevad juba 50-60 °C juures ja taime ravijõud kahaneb.
· Enamik taimi ei vaja kuivamiseks päikest, sest ürt koltub. Kuivatamiseks sobib hämar, hea tuulutusega ruum. Sobivad kohad on nt pööning, esik, köök, kuivatamiseks ei sobi elu- ega magamistuba.
· Kõige lihtsam on kuivatada taimi tuuletõmbes ja toatemperatuuril. Kõrgema temperatuuri (35-40 °C) vajadusel pannakse taim ahju, pliidi lähedusse. Taime tuleb kuivatada nii, et säiliks loomulik värv ja marjad ei määriks käsi.
· Päikesepaistel kuivatatakse marju, islandi käokõrva, juuri. Taime rohelistes osades laguneb päikesepaistel klorofüll, ürt omandab kahvatu värvuse.
Pikemalt ravimtaimede kogumise, säilitamise ja kasutamise kohta saab lugeda raamatust „Apteek metsas“, kus Aili Paju jagab oma pika arstipraksise jooksul kogunenud teadmisi ja nõuandeid ning toimivaid häid ravivõtteid ning retsepte, mis on aidanud tuhandetel tänulikel patsientidel paraneda.
