Kliiniline psühholoog lapse agressiivsusest: lapsele äärmiselt suur mure võib tunduda täiskasvanule tühine

Lapsed võivad olla esimestel eluaastatel agressiivsed. Nad võivad lüüa, hammustada, kätega vehkida, pigistada, jalaga taguda ja juustest tirida. Kliinilise psühholoog Airiin Demiri sõnul on see üks loomulikke viise, kuidas laps varajases eas oma pettumust ja viha üles näitab.

Kuidas sellises olukorras käituda ja millest kindasti hoiduda?

„Põhjuseid, miks lapsed võivad lüüa on palju. Enamasti on agressiivsuse taga rahuldamata vajadused. See tähendab, et midagi, mis on lapsele tähtis, on kas puudu või talt ära võetud,“ rääkis kliiniline psühholoog ja Verge koolitaja Airiin Demir. Ta selgitas, et teinekord on lapsele tähtsad asjad väga erinevad sellest, mida peab oluliseks täiskasvanu. Olgu selleks kindel pliiats, riietusese või sõbra jäägitu tähelepanu. Lapsele äärmiselt suur mure võib tunduda täiskasvanule tühine, mispärast on tal keeruline mõista ka lapse reaktsiooni. Lisaks võib lapse vägivaldset käitumist põhjustada mõistmatus, arusaamisraskused, ootamatus või teinekord psüühiline erivajadus.

Demiri sõnul pole eelkooliealistel lastel veel välja arenenud oskust toime tulla tugevate tunnetega, mispärast elavad nad emotsioone täiskasvanutest jõulisemalt välja. Kuigi enamike laste puhul muutub füüsilise agressiooni kasutamine aja jooksul harvemaks, sest areneb nii keele- kui suhtlemisoskus, võivad osad lapsed püsida agressiivsed ka algklassides ja isegi teismeeas. „Kui kahe- ja kolmeaastastelt on füüsiline agressioon arenguliselt pigem tavaline käitumine, siis kuueaastaselt enam mitte,“ lisas Demir.

Agressiivsuse korral vanem sageli kas karjub või karistab last. Sellest pole psühholoogi sõnul kasu. Vanema agressiivsus annab lapse käitumisele vaid kinnitust ning löömine kordub taas. „Tavaliselt on vanemate esimene reaktsioon näidata ka hoiakut, et löömine ei ole okei. Loomulikult on see tähtis, kuid samas tuleb lapselt uurida, mis on löömise taga. Võimalik, et lapse elus toimub midagi, millele ta ei oska anda sõnu. Löömine on enamasti sümptom, et midagi on lapse jaoks valesti või läinud selgelt üle piiri,“ rääkis Demir.

Kliiniline psühholoog annab neli soovitust, mida teha siis, kui laps lööb või käitub agressiivselt.

Taga lapsele selge ja kindel rutiin

Lapsed võivad muutuda agressiivseks, kui piire ja reegleid ei ole või need on ebaselged. Vahel reageerivad nad vägivaldselt ka olukordades, kus reegleid on liiga palju või need ei ole eakohased, mispärast laps ei suuda neid täita.

Agressiivsusele kalduvad lapsed vajavad etteaimatavust, rutiini ja selgust. Kord lapse ümber aitab neil luua korda enda sees. Seepärast tuleb kinni pidada kindlast päevarutiinist ning pidada tähtsaks selgeid kokkuleppeid ja lapsele arusaadavaid selgitusi.

Kontrolli oma emotsioone

Vanem on lapsele parim eeskuju, mispärast on vanema reaktsioon õdede-vendade või teiste laste löömisele ülioluline. Kaotada ei tohi rahulikkust ning kindlasti ei peaks karjuma, vihastama või vastu lööma. Seda tehes on enam kui tõenäoline, et laps teeb viha korral sama.

Seega, kuigi vanem võib sisemiselt keeda, on oluline jääda rahulikuks. Kui laps lööb vanemat ning ta ei suuda oma viha kontrollida, on mõistlik korraks olukorrast eemalduda ning hingata sügavalt sisse. Nii loob vanem endale võimaluse rahunemiseks, et selgelt mõelda, kuidas olukorraga positiivselt toime tulla. Näiteks võib lapsele öelda: „Mulle ei meeldi, et sa mind lööd, nii et ma lähen korraks teise tuppa. Kui tunnen ennast rahulikumana, siis saame rääkida ja proovime leida lahenduse sellele, mis toimub.“

Kehtesta selged piirid

Lisaks eelmainitule on oluline kehtestada selged piirid, milline käitumine on ja ei ole okei. See tähendab, et vanem peab lapsele andma väga konkreetse sõnumi, millised piirid kehtivad füüsilise agressiivsuse korral. Öeldagi, mis on see käitumine, mis on läinud üle piiri, kuidas see vanemat mõjutab ning mis on oodatud käitumine. See ei tähenda, et lapsel ei ole lubatud väljendada või välja elada tugevaid tundeid. Küll aga peab ta teadma, kuidas teha seda teisele haiget tegemata.

Keskendu lapse positiivsetele külgedele

Agressiivne laps võib saada oma käitumise tõttu palju tähelepanu ning mõni laps leiab täiskasvanuga kontakti üldse alles konfliktis olles. Seetõttu on oluline suunata fookus positiivsetele asjadele ja tunnustada last olukordades, kus ta tuleb hästi toime. Näiteks on oluline märgata seda, kui laps rahulikult mängib, pakkuda talle tähelepanu ning anda teada, kui hea on nõnda olla lapsega koos. Seeläbi julgustab vanem last rohkem positiivselt käituma.

Mida teha, kui eelmainitust ei ole abi?

Teatud juhtumite puhul, kui löömine on kestnud pikemalt või hakkab laps ennast vigastama, soovitab Demir pöörduda spetsialisti poole. Esimene variant on pöörduda lasteaia või kooli tugispetsialisti poole, kes last tunneb. Kui seal ei saa abi, soovitab Demir minna pereteraapia teed või pöörduda tõsise kahtluse korral lapse diagnostiliseks hindamiseks Laste Vaimse Tervise Keskuse poole.

Airiin Demir rõhutab, et lisaks vanematele on oskused agressiivsusega toime tulemiseks nii verbaalse kui füüsilise agressiooni korral väga olulised ka lasteaia ja kooli õpetajatele. „Tihti on haridus- ja sotsiaalvaldkonnatöötajatel vanematest keerulisem regeerida ja olukorda sekkuda. Õpetaja peab sageli toime tulema ka lasteringi teiste vanematega,“ lisas Demir.