Mehe mure: lubasin suhte alguses naisele, et see ei saa probleemiks. Nüüd pean juba oma sõnu sööma...

Naisteka poole pöördus mees, kes sooviks saada suhtealast nõu neilt, kes on oma paarisuhtes kogenud sarnast muret - kuidas leida suurepärane lahendus olukorrale, kus üks suhtes olijatest elab kirevat sotsiaalset elu, teise suhtlusringkond on aga väiksem ja sooviks rohkem aega omavahel koos veeta?

„Kohtusin oma praeguse neiuga pool aastat tagasi ja saan siiralt öelda, et nii suurt armastust nagu praegu ei ole ma veel varem tundnud. Oleme algusest peale täiesti ausad olnud omavahel ja kohe suhte alguses tegi neiu mulle selgeks, et tal on palju sõpru-sõbrannasid ning kuna ta juba oma varasemas suhtes tegi selle vea, et jättis mehe pärast paljudel üritustel käimata, siis nüüd ta sellist viga enam korrata ei plaani.

Muidugi ei ole mul tema aktiivse eluviisi suhtes midagi - mul on hea meel, et tal on kirev sotsiaalne elu, palju üritusi ja tegemisi. Aeg-ajalt teeme midagi ühiselt ka koos tema sõpradega ja nad kõik on väga toredad. Mul on ka muidugi omad sõbrad, aga mul on kaks head sõpra, kellega aeg-ajalt näeme ja sellega asi piirdub. Vahel käin vanematel ka külas. Enamuse ajast olen siiski kodune ja plaanideta.

Minu neiu suhtlusringkond ulatub aga kuskil 30-40 inimeseni. Jällegi - tore, et tal on aktiivne elu, aga viimased kuu aega olen näinud teda umbes kella 23st õhtul, kui ta jälle kuskilt tuleb. Saame pool tundi koos olla ja rääkida ning magama minna ja järgmisel päeval kordub sama. Kuna ma lubasin, et tema aktiivne elustiil on minu jaoks okei, ei ole ma seda teemaks võtnud. Kuid tunnen, et igatsen oma naist ja temaga ühist ajaveetmist. Kuidas ma saaksin teemaks võtta, et tahaksin temaga rohkem aega koos veeta, kohtingutel käia ja vahepeal lihtsalt olla?“

Lugejad, kes on suhtes samasugust muret kogenud - jagage mehele kommentaarides nõu!