Heidyle ja Jaanusele (Jaanus Rohumaa- toim.) meeldib õnneliku lapsepõlve kontseptsioon. Nad ei karda, et kasvataksid lumehelbekest. Vastupidi, last tuleb hellitada nii palju, kui jaksu on, sest varsti ta sellest nagunii ei hooli. „Ja poisse peab kohe eriti poputama, sest muidu tulevad neist mölakad, kes ei oska naistega ümber käia,“ sõnab Jaanus.

Pärast emaks saamist mõistis Heidy ka paljusid asju selgemini. „Ma ei saanud enne kõigest aru – kasvõi sellest, millises situatsioonis me Jaanusega kohtudes olime. Ta oli siis ju juba kahe lapse isa,“ ütleb Heidy mõtlikult. „Kui tahta ja pingutada, saab aga kõigega hakkama,“ lisab ta, pidades silmas Jaanuse ponnistust hoida sidet kõigi oma lastega. Heidygi hoiab Jaanuse tütardega kontakti ja elab nende tegemistele kaasa. Tüdrukud on nende elus alati olulisel kohal olnud, muu hulgas aidanud väikest Villiamit hoida.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid