Kuidas ravida? Haigus, mille kulgu raskendavad stress ja suur väsimus ja mille käes kannatab üle 43 000 eestlase

Psoriaas on küllaltki tihti esinev nahahaigus, mis kimbutab 2-3% elanikkonnast, sealjuures võrdselt nii mehi kui naisi. Eestis kannatab psoriaasist tingitud vaevuste käes hinnanguliselt üle 43 000 inimese.

Suurel osal neist ei ole haigust ametlikult diagnoositud, sest tihtipeale ignoreeritakse esimesi sümptomeid või proovitakse neid iseseisvalt leevendada. See võib aga haiguse kulgu hoopiski süvendada.

Psoriaas on krooniline autoimmuunhaigus, mis kestab kogu elu. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist pole millegi tõsise, vaid lihtsalt nahaprobleemiga, mille puhul moodustuvad nahale paksud punased või turses laigud, mis on kaetud hõbedaste soomuste ehk kettudega. Need laigud võivad aga muutuda põletikuliseks, hakata sügelema ja veritsema.

Samas pole ketud ainsad psoriaasiga kaasnevad sümptomid. Psoriaasi seostatakse ka teiste raskete haigustega ning see mõjutab ka inimeste emotsionaalset ja füüsilist heaolu. Isegi kuni kolmandik patsientidest põeb rasket psoriaasi – kahjustatud on ka küüned, peopesad, tallad, pea või nägu.

Haigust või selle kulgu võivad raskendada emotsionaalsed läbielamised, stress, suur väsimus, teised haigused või isegi erinevate ravimite tarvitamine. Soodumus psoriaasi tekkeks võib olla pärilik, seega on tõenäosus haigestuda suurem, kui psoriaasi haigestub mõni lähedane pereliige.

Psoriaas võib negatiivselt mõjutada igapäevaelu

Kuigi psoriaasist räägitakse üha enam, saadavad seda jätkuvalt paljud müüdid. Psoriaas on väga nähtav haigus, kuna nahakahjustused on kergesti märgatavad. Seetõttu puutuvad psoriaasi põdevad patsiendid sageli kokku liigse tähelepanuga, mis mõjutab negatiivselt nende vaimset tervist, alandab enesehinnangut ja suurendab depressiooniriski. Haigus ei ole nakkav, kuid osa inimesi arvab vastupidi, sest nahalööbed võivad välja näha hirmutavad, mistõttu kardetakse näiteks tervitades kätt suruda või kallistada.

Kuidas psoriaasi ravida?

Sageli eeldatakse, et sümptomid kaovad iseenesest, kuid tavaliselt olukord ajaga ainult süveneb. Arstide poole pöördutakse tihtipeale alles siis, kui haiguskulg on väga tõsine. Ka pikalt kontrolli all püsinud haigus võib ootamatult progresseeruda, mistõttu on oluline arstide pidev järelevalve.

Olenevalt haiguse levikust, vormist ja raskusastmest, määrab arst sobivaima ravi, mis aitab sümptomeid kontrolli all hoida. Universaalset lahendust ei ole – ühele patsiendile võivad sobida erinevad salvid ja kreemid, teisele aga valgus- või isegi bioloogiline ravi.

Psoriaasi ravi peaks olema kompleksne, hõlmates endas lisaks arsti määratud ravimitele ka muutused elustiilis. Oluline on mitmekülgne menüü, milles rohkesti A-, E- ja D-vitamiine ning vähe vürtsikaid ja rasvaseid toiduaineid. Vältima peaks alkoholi, suitsetamist ning liigset stressi. Positiivne mõju on füüsilisel aktiivsusel ja värskes õhus liikumisel.