Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul uueneb inimese keha pidevalt. „Meie organismi rakud vananevad ja samal ajal toodetakse pidevalt uusi juurde. Ehitusmaterjali ehk mikro- ja makrotoitaineid, vitamiine ning mikroelemente, mida vajame keha toimimiseks, saame toidust. Lisaks on meie keha piisavalt nutikas, et vajadusel puuduvaid aineid ise toota,“ selgitab Oolberg ja rõhutab, et kui süüa mitmekesist ja tervislikku toitu, ei teki organismil vajalike ainete saamisega probleeme.

Paraku inimeste harjumused ja elustiil on erinevad ning siiski võib juhtuda, et toit on ühekülgne ja võib esineda mõne toitaine, vitamiini või mikroelemendi puudus. „Eridieedid nagu veganlus võivad samuti põhjustada mõne vitamiini puuduse. Näiteks on veganitel rohkem levinud B12-vitamiini puudus, mis võib omakorda mõjutada raua ainevahetust ja viia madala hemoglobiinitasemeni. Samuti võib juhtuda, et ainult ühe B-grupi vitamiini tarbimine võib viia teise B-grupi vitamiini taseme languseni,“ toob apteeker näite. Ta rõhutab, et B-grupi vitamiinide puudusele aitab kaasa töödeldud toidu üha suurenev osakaal. „Toidulauda aitab mitmekesistada sinna hapendatud või kääritatud toidu lisamine,“ soovitab Oolberg.

C-vitamiini on oluline saada toidust iga päev

Vesilahustuvat C-vitamiini ei hoia inimese organism suures varus ja seetõttu on apteekri sõnul oluline seda vitamiini iga päev tarbida. „Parim viis C-vitamiini saamiseks on süüa värsket puu- ja juurvilja. On oluline teada, et nende C-vitamiini sisaldus väheneb, kui neid toiduaineid säilitada pikema aja jooksul, eriti talvel. Seega, külmetushooajal võib olla kasulik võtta lisaks C-vitamiini,“ jagab Oolberg näpunäiteid, sest peale immuunsüsteemi nõrgenemise võib C-vitamiini puudus avalduda ka igemete veritsemisena. Apteeker hoiatab ka C-vitamiiniga liialdamise eest, sest liigne C-vitamiini tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust.

Vereanalüüs annab vitamiinivajadusest kõige täpsema pildi

Ilmaasjata ei soovita apteeker ühtki vitamiinikuuri alustada, sest liigsest vitamiinide tarbimisest võib olla rohkem kahju kui kasu. „Näiteks A-vitamiin on oluline silmanägemisele, keha kasvule ja arengule, kuid liigses koguses võib see maksa kahjustada ehk ikka hepatotoksiline,“ toob Oolberg näite.

Kõige kindlam on apteekri sõnul organismi vitamiinide ja mineraalide puudujäägile jälile saada vereanalüüsi abil, millega tehakse kindlaks vere vitamiini- ja mineraalainesisaldus.

„Kui tõesti on vitamiinide juurde võtmise vajadus, näiteks pärast rasket või pikka kurnavat haigust, siis vitamiinikuuri järel võib enesetunne juba 2-3 nädalaga märgatavalt paraneda,“ sõnab apteeker.

Kuna eri vitamiinid imenduvad kehas isemoodi ning seetõttu on ka nende tarvitamisjuhised erinevad, tasuks kindlasti nõu pidada apteekriga, kes oskab juhiseid jagada ja näiteks öelda, millise toiduga konkreetseid vitamiine tuleks võtta.