„Võib-olla,“ ütles naine, näole kerkimas ulakas naeratus, kui ta kallutas pea kõrvallauas nooremate kreeka meeste seltsis istuva kuti poole.“
(18)
„Ma arvasin, et ta meeldib sulle – sa õrritasid teda tol õhtul, kui me siia jõudsime, et ta sind vaatama tuleks!“
„See oli lihtsalt sõbralik nöökamine,“ lausus naine tollast episoodi õlakehitusega eemale lükates.
„Aga kas sul polnud temaga varem mingi lugu?“
„Umbes kahekümne aasta eest, kui me olime mõlemad piisavalt noored teadmaks, et see pole midagi tõsist!“
„Kas sa siis ei taha midagi tõsist?“ küsis Laurel, suutmata aru saada, miks selline naine nagu Angie peaks ette võtma isikliku ristiretke, et kõik selle saare mehed oma voodisse saada.
„Ma ei tea,“ ütles Angie pead vangutades.
„Alex on ju nii tore inimene,“ käis Laurel peale. „Ta on lugupidav ja hooliv. Kõigi maailma meeste seast võiks leida kellegi hoopis hullema.“
„Ma tean…“ sõnas Angie, pilk ankrus olevatel paatidel.
„Aga?“
