Dermatoloog dr Cristina Psomadakis sõnab, et on spreide suhtes skeptiline kuna inimesed ei kanna neid peale piisavalt hoolikalt. Näiteks võib olla raske teada, kui palju päikesekaitset tegelikult peale kantakse. „Spreide probleem on see, et inimesed ei tea sageli, kas nad kasutavad piisava kaitse saamiseks saavutamiseks vajalikku kogust kreemi.“

Päikesekaitsevahendeid liigitatakse selle järgi, kui tugev on nende SPF. SPF numbrid pakenditel ulatuvad kahest 60ni, viidates toote suutlikkusele päikesekiiri blokeerida.

SPF reiting saadakse võrreldes aega, mis kulub kaitsmata naha põlemiseks päikese käes. Näiteks kui heleda nahaga inimene kasutab SPF 2 kreemi, siis tõmbub ta nahk 20 minutiga punaseks, kui see kaitsmata kujul läheks 10 minutiga punaseks. SPF 15 tähendab seda, et naha põlemiseks kulub 15 korda 10 minutit.

„See kaitse kestab vaid siis, kui kannate päikesekreemi iga kahe tunni järel uuesti peale ja saate paksu ühtlase kihi. Selleks peate kandma kaks milligrammi päikesekaitsekreemi iga katmata naha ruutsentimeetri kohta,“ räägib dermatoloog.

Colorado ülikooli 2019. aastal läbiviidud uuring näitas, et kui inimesed kandsid käsivartele pihustatavat SPF-i, kandis enamik inimesi vaid umbes 60 protsenti kaitse saamiseks vajalikust kogusest. „Samuti on väga võimalik, et raiskate väärtuslikku toodet, kui pihustate seda nahale, mitte ei hõõru seda sisse.“

Austraalias Griffithi ülikoolis 2021. aastal läbi viidud uuring näitas, et tuulise ilmaga pihustades võite raisata kuni 93 protsenti päikesekaitse tootest.

allikas: The Sun