Üle 15 000 kilomeetri matkanud eestlanna: metsa minnes püüa argirutiinist välja saada ja hoia telefoni hääletul režiimil

Ehkki suvine matk kõlab romantilise seiklusena, võib lõõmava päikese ja kuumuse eiramine tuua kaasa eluohtlikke olukordi. Rohkem kui 15 000 kilomeetrit matkanud ja äsja koostöös Näkid Metsa matkagrupiga matkaraamatu välja andnud matkajuht Stiina Kristal toob välja levinud vead, mida peaksid suvematkale minnes vältima.

1) Koorid end poolpaljaks

Kuumaga ära riietu lahti, vaid eelista hingavast materjalist võimalikult heledaid ja pikki riideid, mis hoiavad naha päikese eest peidus. Pööra tähelepanu ka matkariiete nutikatele funktsioonidele ja pane need enda kasuks tööle. Suvesoojaga matkamiseks sobivad hästi nn zip-off pikad matkapüksid, mida saab tõmbluku abil lühikeseks teha. Paljudel matkapükstel on olemas ka lukuga ventilatsiooniavad.

2) Keskpäeval matkamine

Palava ilma korral alusta matkamist varahommikul ja tee teine pikem distants õhtupoolikul, kui päike enam nii intensiivne pole. Kõige kuumemal ajal ehk kella 11.00-16.00 praktiseeri lõunamaalaste kombel varjulist siestat– võta mõnuga aega päevaseks pikaks uinakuks, raamatu lugemiseks või lihtsalt molutamiseks. Kui temperatuur ka öösel leevendust ei paku, maga lageda taeva all või telgis ilma vihmakatteta. Magamiskoti asemel kasuta siselina ja maga alasti. Telgikoht vali selle järgi, kuhu päike hakkab hommikul kõige hiljem peale paistma.

3) Tempo ülehindamine

Kui lähed sel suvel esimesele matkale, anna kehale aega aklimatiseerumiseks ja suvise kuumusega kohanemiseks. Isegi, kui oled heas füüsilises vormis, ei suuda sa hooaja esimesel matkal samu distantse sama kiirusega läbida kui kevadel või sügisel. Ultrajooksjad, kes valmistuvad ette rohkem kui 40-kraadise temperatuurise kuumusega jooksuvõistluseks, valmistuvad suviseks matkahooajaks mitu kuud ette, kandes mitu kihti soojemaid riideid või käies iga päev saunas.

4) Peavarju ja päikesekaitse unustamine

Kuumarabandusest tingitud päikesepiste on matkaja üks suuremaid ohte. Päikesepiste sümptomiteks on nõrkus, peavalu- ja pööritus, iiveldus, halvemal juhul teadvuse kaotus. Pea meeles, et parim kaitse on kanda hingavast materjalist peakatet, ideaalis nokamütsi või kalamehemütsi, mis varjab ka silmad ära. Lisajahutuseks pane matkarajal olles mütsi sisse märg lapp või tee müts ise vees märjaks. Veel on tähtis ennetada päikesepõletust. Pool tundi enne starti kanna peale vähemalt SPF30 tugevusega päikesekaitsekreem. Pööra erilist tähelepanu näole, kõrvadele, kätele ja kaela tagaosale, samuti kõikidele kehaosadele, mida riided ei kata. Pika matkapäeva jooksul tuleks päikesekaitsekreemi korduvalt nahale peale kanda.

5) Ebasobivate jalanõude valimine

Jäta suvisel matkal koju veekindlad jalanõud ning eelista võimalikult kergeid ja hingavaid jalatseid. Jalavarjud ei tohi märjaks saada, sest märjad sokid kuumades matkajalanõudes loovad soodsa pinnase villide tekkeks. Pea meeles, et kuumaga lähevad jalad matka jooksul veelgi kiiremini paiste, mistõttu on oluline, et matkajalats oleks igapäevajalanõust kuni kaks numbrit suurem. Varvaste haudumise ja varvaste vahele tekkivaid ville aitavad ära hoida kvaliteetsest materjalist varvassokid. Riideid võiks aga palavaga kasta vette nii tihti kui võimalik ja kõige lihtsam viis on minna riietega ujuma. Kõige kauem hoiab niiskust puuvillane materjal, mistõttu eelistavad paljud matkajad suvel just sellest materjalist matkasärke, suurenenud higistamise tagajärjel tekkiva ebameeldiva lõhna hoiab aga eemale meriinovillasegust särk. Endale sobiva leidmiseks testi särki enne pikemat matka järele.

6) Ebapiisavas koguses vee tarbimine

Kuuma ilmaga liikudes vajab organism tavapärasest rohkem vett. Ehkki konkreetseid veekoguseid on keeruline välja tuua, tuleks vett tarbida ennetavalt ja tihti. Kui tunned janu, on keha tegelikkuses juba veepuuduses. Matkal kasuta joogivee hankimiseks ära kõik rajale jäävad looduslikud veekogud – allikad, jõed, järved ja rabalaukad. Üldiselt sobib joomiseks igasugune voolav vesi, kui aga kahtled, keeda vesi läbi või kasuta veefiltrit.

7) Kaotatud mineraalaineid ei taastata

Suvisel matkal tuleb lisaks vee joomisele tähelepanu tuleb pöörata ka toitumisele. Kuna keha kaotab higistades palju mineraalaineid, siis veendu, et matkatoit ja jook sisaldaks soolasid. Piisab, kui jood kord päevas ühe kosutava tassitäie soolast puljongit. Abiks on ka apteekides müüdavad elektrolüütide pulbrid.

8) Liiga suure seljakoti tassimine

Koti üle pakkimine on üks viga, mida algajad pea alati teevad. Matkakott võiks kaaluda nii vähe kui võimalik, seega võta kaasa vaid olulisim. Ühepäevasele matkale piisab väiksest seljakotist, mis mahutab vajaliku koguse vett, toitu, lisariideid ja esmaabivahendeid. Mitmepäevasele matkale minnes tutvu eelnevalt ilmateate ja rajaga ning mõtle kotti pakkides läbi kogu matkavarustus, sealhulgas riided, kõik magamiseks vajalik, toit, hügieenitarbed ja elektroonika.

9) Ebapiisav eeltöö ja lähedaste mitte teavitamine

Põuase ilmaga tutvu hoolikalt rajaga ja mõtle läbi kohad, kust vajadusel vett hankida. Lisaks veekogudele mööduvad matkarajad ka külapoodidest, kust saad varuda vett ja toidumoona. Matkale võta ka kaasa paberkaart ja kompass, mis aitavad orienteeruda, kui elektroonika mingil põhjusel alt veab. Kindlasti tee selgeks ka kompassi ja kaardi tundmise põhitõed. Kõige lollikindlam on matkata juba markeeritud RMK matkateedel. Enne minekut teavita kindlasti ka lähedasi, kuhu ja kui kauaks plaanid minna. Ära pelga küsida abi vastutulevatelt matkajatelt või matkateele jäävatest majadest. Hädaolukorras helista numbril 112.

10) Nutiseadmete intensiivne kasutamine

Loodusel on tervendav mõju meie vaimsele ja füüsilisele tervisele, mida kinnitavad ka üleilmsed uuringud. Metsa minnes püüa argirutiinist välja saada – jäta tahvelarvuti koju ja hoia telefoni hääletul režiimil.