Rubriigi teises osas otsime vastust küsimusele, kas see on normaalne, kui väikeste lastega peredes otsustab üks vanematest kasutada puhkusenädalaid, et endast auru välja lasta, mõtlemata teise osapoole soovidele ning lastele. Kuidas sellises olukorras käituda ja leida sobiv lahendus?

Tuleb välja, et abikaasa oli minuga arutamata planeerinud enda jaoks ära praktiliselt terve suve. Esiteks näitas ta mulle kalendrist, et pea kõik nädalavahetused on tal kinni - need hõlmavad tema vanemate juures maal käimist ja ma tean juba ette, et meie sinna pole oodatud, nimelt pole mehe vanemad siiani ei mind ega meie lapsi omaks võtnud. Ülejäänud nädalavahetustel on tal „meestekad“ ehk nagu ta ise neid nimetab, see on aeg, et ta saaks auru välja lasta. Ja keset suvepuhkust, mis minu hinnangul oleks pidanud olema aeg perega ning aeg selleks, et me saaks vaheldumisi lapsi hoida ehk et ka mina saaksin vahelduseks üle mitme kuu väljas käia, on mees planeerinud endale koos oma kooliaegsete sõpradega ligi kahenädalase Euroopa reisi. See viimane oli tõesti viimane piisk minu karikasse!