Jalanukk või haamervarvas häirivad, kuid mõte operatsioonist hirmutab? Ortopeed selgitab võimalikke valikuid

Labajalaoperatsioone ümbritsevad sageli müüdid, et taastumisperiood on raske ja probleemid naasevad mõne aasta pärast. Tundub lihtsam probleemiga leppida ning elada vaevusega nii kaua kui võimalik.

Operatsioonile mõeldakse tihtipeale alles siis, kui deformatsioon muutub liiga suureks, kingade kandmine piinarikkaks ja valu igapäevaseks. Patsiendi taastumisperiood on aga kiirem ja kergem, kui labajalaoperatsioone teostada uuendusliku minimaalselt invasiivse tehnikaga.

Enim levinud labajala probleemid on jalanukk ehk hallux valgus ning haamervarvas, mis võivad vaevata nii mehi kui naisi. Need probleemid ei pruugi alati meditsiinilist sekkumist vajada, kuid halvimal juhul võivad aga viia operatsioonilauale. Baltikumis ja mitmel pool mujal maailmas teostatakse labajalaoperatsioone üldjuhul avatud sisselõikega, mistõttu taastumisperiood ongi pikk ja keeruline. Minimaalselt invasiivse kirurgia eesmärk on aga säästa terveid kudesid nii palju kui võimalik ja muuta taastumine inimese jaoks võimalikult kergeks. Seda tüüpi operatsioonid on kirurgi jaoks raskemad ning tehniliselt keerulisemad, sest kasutatakse väikeseid sisselõikeid, kuid kasu patsiendile on see-eest selgelt suurem.

Minimaalse invasiivse kirurgia üks eestvedajatest Baltikumis, ORTO Klīnika traumatoloog ja ortopeed doktor Juris Brūklis leiab, et patsientide operatsioonijärgne periood peaks olema võimalikult kerge ning valu minimaalne. „Ma otsisin tükk aega õrnemat tehnikat labajalaoperatsioonide jaoks ning jõudsin minimaalselt invasiivse labajalakirurgiani. Minu hinnangul võib minimaalselt invasiivset tehnikat pidada jalakirurgia tulevikuks,“ arutleb doktor Brūklis, kes töötas üheksa aastat Saksamaa kliinikutes ja opereerib nüüd Balti riikide patsiente.

Kuidas eristub minimaalselt invasiivne kirurgia tavapärasest labajala operatsioonist?

Avatud sisselõikega labajala operatsioonidel on haava pikkus 5-7 cm, kuid minimaalselt invasiivse tehnika puhul tehakse kaks-kolm 0,5cm pikkust õmblust. See tagab, et pärast operatsiooni on valu ja põletikurisk väiksemad. Kui tavapärase labajalakirurgia puhul paigaldatakse jalga tihtipeale kruvid või implantaadid, siis minimaalselt invasiivset tehnikat kasutades ei ole enamikel juhtudel neid vaja. Ühtlasi on ka narkoosiaeg lühem ja tüsistuste tekkimise risk väiksem.

Labajala operatsioonide puhul on oluline valida kogenud kirurg, kes on spetsialiseerunud just jalakirurgiale. „Kirurgi ülesanne on taastada jala anatoomiline korrapärasus. Selleks tuleb operatsiooni käigus korrigeerida kõiki vajalikke nurki, kuju ning stabiliseerida jalg. Mida raskem on deformatsioon, seda suuremad on ka operatsiooni käigus tehtavad korrektuurid. Kui ortopeediline kirurg on jalakirurgias pädev, ei pea kartma deformatsiooni taas tekkimist,“ selgitab doktor Brūklis.

Doktor Brūklis rõhutab, et kui labajala deformatsioon vajab operatsiooni, siis ei tohiks sellega viivitada. „Mida kaugemale operatsioon lükata, seda keerulisem (pikem, tehniliselt keerulisem, hõlmab rohkem struktuure) see on. Ka taastumine on pikem. Kui aga operatsioon sooritatakse õigeaegselt, kasutades minimaalselt invsiivset tehnikat, on operatsioon kergem ja taastumine lihtsam,“ rõhutab doktor Brūklis.

Ka lampjalgsust saab korrigeerida

Minimaalselt invasiivse kirurgia abil saab korrigeerida ka noorte lampjalgsust, mis on enamikes Balti riikide meditsiiniasutustes endiselt lahendamata probleem. ORTO Klīnika on aga juba mitu aastat tegelenud 8-13-aastaste noorte lampjalgade kirurgilise korrigeerimisega. „Valu kõndimisel ja põlveliigeses, vale kehahoiak – need kaebused ei vähene lampjalgade kasvades. Tavaliselt need ainult progresseeruvad. Harjutused või sisetallad ei paranda probleemi, kuna jalg ei arenda kunagi korralikku võlvi,“ selgitab doktor Brūklis, kes kasutab praegu innovaatilisi implantaate, mis teevad operatsiooni võimalikult õrnaks ja mitteinvasiivseks ning võimaldavad jalal kasvades moodustada korraliku võlvi.

Täiskasvanute lampjala korrigeerimine on tehniliselt väga keeruline. Mitmeid luid saagitakse ja kõõlused kinnitatakse uuesti ning taastumine pärast sellist operatsiooni kestab samuti mitu kuud. Kui aga korrigeerimine teostatakse noorukieas, on nii operatsioon kui ka taastumine palju lihtsamad. Inimene võib taas alustada aktiivset sportimist kahe kuni kolme kuu möödudes.