„Proovisin igat moodi.“ Merle Jääger meenutab elu vägivaldses suhtes: ei tea, mida ma oleks pidanud tegema, et asjad ei läheks nii kaugele

Värske Kroonika kaaneloos jagab luuletaja ja näiteljanna Merle Jääger avameelselt oma lugu- kooselust vägivaldse kaaslasega, kellest sest ei pidanud vaimsele ja füüsilisele vägivallale enam vastu.

Millest tülid tekkisid?

Kindlasti oli selles süüdi alkohol. Inimesed hakkavad alkoholi mõjul imelikult käituma. Alguses ta otseselt kallale ei tulnud, aga... Oli näiteks täis peaga asjade puruks peksmine. Imre peksis mu köögimööbli ja kõik nõud segi. Räuskas, karjus, sõimas. Ma ei suuda kokku lugeda, kui mitu telefoni ta mul ära hävitas. Üks kord ostis uue telefoni. Muidu olid pidevad lubadused.

Kunagi, kui temaga see jama peale hakkas, küsisin otse, et räägi mulle ära, mis sinuga toimub, kui sul see hoog peale tuleb? Ta vastas, et tal on tunne, et ta on hästi-hästi pisike mingi suure musta asja sees. Välja ta sellest ei saanudki.

Imre väitis, et provotseerin teda. Olen igasuguseid kuradi asju proovinud, vasakule ja paremale. Tohutu pinu kirjandust läbi lugenud, püüdnud aru saada. Ma ju ei tea, mis temale provokatsioonina mõjub!

Kui ma püüdsin rääkida, et kuidas mina end tunnen ja miks, siis öeldi, et ära tee teatrit. Kui ta valetamisega haledalt vahele jäi ja ma andsin talle seda mõista, siis küsiti, et mis sa tahad jälle tüli üles kiskuda. Ma ei tea, mida ma oleks pidanud tegema, et asjad ei läheks nii kaugele.

Proovisin igat moodi. Proovisin, et ei suhtle temaga, et lähen lihtsalt minema. Mitu korda pidin tarest jalga laskma (Merca ja Imre ostsid kümmekond aastat tagasi Setumaale Obinitsa külje alla Küllätüvä külla talu - toim.). Ööbisin rukkipõllul ja metsas. Üks suvi elasin puukuuris, kui meil puukuur oli. Suitsusaunaski sai magatud. Neli kilti olen öösel sõprade juurde tammunud. Targem oli jalga lasta. Kui tal publikut ei ole, siis ei tee ta midagi.“

Loe täispikka intervjuud Kroonikast: PIHTIMUS | Merle Jääger kannatas aastaid vägivaldse suhte all: Imre lõi mul silma siniseks ja ähvardas kirvega

Vägivallast on väljapääs!

Igal inimesel on õigus tunda end vabana, austatuna ja väärtuslikuna.

Naine, kui oled kogenud mingis vormis vägivalda, siis tea- Sa pole oma murega üksi. Vähemalt iga kolmas naine Eestis on alates 15 eluaastast samuti kogenud kasvõi üks kord elus mingisugust vägivalda. Pea meeles- ohvril pole vaja ennast süüdistada. Ära jää üksi, otsi abi!

Et toetada psühholoogilist, füüsilist, majanduslikku või seksuaalset vägivalda kogenud naisi ja nende lapsi, on Eesti igas maakonnas avatud naiste tugikeskused.

Naiste tugikeskused pakuvad vägivalla ohvritele emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta üle Eesti, annavad asjaajamisjuhiseid suhtlemisel riigi, kohaliku omavalitsuse ning teiste vajalikke teenuseid osutavate asutustega samuti nõu asjassepuutuva seadusandluse kohta.

Vajadusel pakuvad tugikeskused turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohu korral võimalust rahuneda, välja puhata ning ka ajutiselt elada, psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat ning õigusabi.

Tugikeskuste kontaktid leiad siit.

Tugitelefon 1492 on ööpäevaringne tasuta lühinumber naistele, kes on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda.